Peapiiskopi läkitus kogudustele jõulupühadeks 2006 ja algavaks Issanda aastaks 2007

Meid kõnetab laps jõulusõimes – Jumala Poeg, kelle kogu elu väljendab Jumala nägu, armastust ja pühadust, mille osaliseks ka meid on loodud. Ometi on see läinud kaduma, muutunud kättesaamatuks ja kaugeks. Tee on olnud suletud. Nüüd on see taas leitav, sest võime karjaste kombel leida Jeesuses Jumala Poja, päästja, kes ütleb: «Mina olen uks! Kes iganes sisse läheb minu kaudu, see pääseb…» (Jh 10:9). Pääseb kaotusseisust ja enesekaotusest, pääseb osadusse Jumala ja kõigi pühadega. Jah, just nimelt! Jumala ilmutus ühendab ja pühitseb. Karjased ei leia Jeesust üksinda. Nad leiavad ta koos Maarja ja Joosepiga. Jõulupilt on pilt pühast perekonnast, keda Jumala armastus seob hoolimises ja vastutuses.

Tervitan Teid, armsad õed ja vennad jõulupühade ja uue aasta puhul Luuka evangeeliumi sõnadega karjastest: «Ja nad leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes» (Lk 2:16).

Ilmutus on teadlikuks saamine asjade ja olukordade tähendusest. Otsekui taipamine, miks seinas on uks. Jumal kõnetab meid tähendamissõnade, ettekuulutuste ja elusündmustega. Kirjas heebrealastele öeldakse, et «Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd… meile rääkinud Poja kaudu» (Hb 1:1–2a).

Meid kõnetab laps jõulusõimes – Jumala Poeg, kelle kogu elu väljendab Jumala nägu, armastust ja pühadust, mille osaliseks ka meid on loodud. Ometi on see läinud kaduma, muutunud kättesaamatuks ja kaugeks. Tee on olnud suletud. Nüüd on see taas leitav, sest võime karjaste kombel leida Jeesuses Jumala Poja, päästja, kes ütleb: «Mina olen uks! Kes iganes sisse läheb minu kaudu, see pääseb…» (Jh 10:9). Pääseb kaotusseisust ja enesekaotusest, pääseb osadusse Jumala ja kõigi pühadega. Jah, just nimelt! Jumala ilmutus ühendab ja pühitseb. Karjased ei leia Jeesust üksinda. Nad leiavad ta koos Maarja ja Joosepiga. Jõulupilt on pilt pühast perekonnast, keda Jumala armastus seob hoolimises ja vastutuses.

Jõulude ajal tahetakse olla pere keskel, seal, kus taevase sõnumitooja sünd kõige kaunimalt vastu peegeldub. Jumala mitmeisikulise olemuse harmooniline ühtsus, mida Jeesus meile õpetab, omandab siin oma inimliku kuju. Selles valguses ei pääse me küsimusest, milline on tänase Eestimaa perepilt. Esmaabiellumiste arvu kiire langus, perekondade lagunemine ning enamiku laste sünd väljaspool abielu kõneleb pigem pettumusest ja traagikast kui harmooniast ja ennastohverdavast armastusest. Perekond näib isikliku vabaduse ahistamise ja abielu aegunud mõistena. Õnnepalee on sageli lihtsalt liivale rajatud.

Seljataha jääva aasta oluliseks sündmuseks oli kristlike väärtuste konverents teemal «Perekonna vaimne alus». Ettevalmistava töörühma teesides öeldakse: «Vaja on kujundada tingimused ja keskkond, mis julgustaksid noori abielluma. Oluline on ühiskonnas teadvustada ja väärtustada püsiva abielu eeldusi nagu usaldus, austus, truudus, ustavus, hoolivus, õiglus ja andestus… Teadvustada tuleb elu pühadust ning sellest lähtuvat õigust lastel sündida – olla oodatud, armastatud ja hoitud.»

Armsad kaaskristlased! Kes seda veel enam peaks teadvustama kui mitte meie? Kus peaks olema parim perekliima kui koguduses? See on osa meie vastutusest Jumala ja oma rahva ees, sest rahva edasikestmise eelduseks on tugev perekond. See on oluline ka kirikule endale, sest tulevik on selle kogukonna päralt, kelle mõtteviis sünnitab püsivaid ja õnnelikke peresid. Kirikus olgu koht väikestele ja suurtele, naistele ja meestele – perekondadele! Palvetagem perekondade eest! Selle eest, et saaks teoks iga abikaasa õigus armastusele. Et võimalikult enam teostuks iga lapse õigus mõlemale vanemale. Et teostuks lapse õigus vanemate armastusele ja Jumala armastusele, mille vahendajaks oleme me kõik.

Uskliku inimese eluhoiak on tihedalt seotud perega. Andes rahvale vabaduse otsustada põhiväärtuste üle, kelle või mille teenistuses olla, kinnitab suur rahvajuht Joosua: «Aga mina ja mu pere, meie teenime Issandat!» (Jos 24:15). Apostlite tegude raamat kõneleb Jumala vägevust ja armu kogenud vangivalvurist ja ütleb, et «otsekohe ristiti tema ja kõik tema omaksed» (Ap 16:33). Inimhinge suurim rikkus, usk Jumalasse, on Jeesuse sõnul lamp, mille sära ulatub kõikide majasolijateni.

Kirik ei ole üksnes pühade, vaid ühtaegu perede osadus – nende ühendus, kes hoolivad Jumalast ja oma lähedastest. Jeesuse sünd pereliikmena püstitab selle ülesande, aga annab ka vahendid selle täitmiseks. Jumala arm ja lepitus, mis Kristuses on ilmunud, on kindlaimaks ühendavaks sidemeks. Apostel Pauluse sõnadega: «Nõnda, nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi!» (Kl 3:13). Vaadakem tulevikku pilguga, mis püha perekonna kaudu näeb abielu ja perekonna pühadust ning inimlikku maailma, mis võib olla jumalalaste pere.

Õnnistatud jõulupühi ja uut aastat soovides

Andres Põder