Jumala armastuse ohvritee

See pühapäev valmistab meid paastu vastu, sest järgmise nädala kolmapäeval astume paastuaega.
Nii kõneleb pühapäeva sõnum sellest, kuidas Jeesuse avalik tegevus jõuab pöördepunkti. Algab Kristuse teekond Jeruusalemma, vastu kannatusele ja surmale. Kuid just selles oli tema ülesanne siin maailmas: ohverdada end inimeste eest.
Jumala armastus inimkonna vastu ei seisnenud mitte sõnades, vaid tegudes: ta saatis oma kõige kallima, Poja Jeesuse Kristuse, siia maailma, et ta sureks inimkonna pattude eest.
Ohvritee polnud kerge tee. Kristus pidi kannatama nii inimeste reeturlikkust, pilget kui hukkamõistu. Poliitiliselt kaalutlevad inimesed leidsid, et konkurent tuleb teelt kõrvaldada. Inimlik kadedus oli ahistav. Kuid Jeesus ei pööranud ümber, vaid läks edasi. Ta suutis seda, sest armastas tõeliselt inimesi.
Ta läks ohvriteed meie pärast. Kristus läks Jeruusalemma, et kanda meie patud. Ta suri, et meie võiksime saada vabaks ja pääseda Jumala riiki. Jumal ootab meilt vaid seda, et võtaksime tema armastusest tehtud kingituse vastu ja järgiksime Issandat eluteel. Usu kaudu oleme meiegi oma elus kutsutud ohvreid tooma, et teisi inimesi eluteele juhtida. Nagu Kristus lähtus oma ohvriteel armastusest inimeste vastu, nii võime meiegi armastada ligimest. Ükski meie loobumine pole võrreldav selle ohvriteega, mida Kristus käis. Seepärast saame teda vaid tänada ja teenida.
Kaido Soom