Petlemma täht

Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja.
Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.
Aga ingel ütles neile: «Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.  Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.»
Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas: «Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!»
Luuka evangeelium 2:8–14

Karjaste välja valgus Petlemmas on siiamaani eriline, sire ja hele.
Üldsegi mitte omane Vahemere-äärsele soojale ja sumedale lõunamaale. Võib-olla liiguvad inglid seal endist viisi, võib-olla kogu aeg, siis ja nüüdki, neile, kes ingleid näha suudavad. Sealne loodus oma ümarate rohe-valkjate küngastega peegeldab sedasama valgust tagasi, tagasi ühtviisi.
Karjased elasid kooskõlas loodusega, pisut eemal linnast, nende puhtad meeled nägid seda, mida linnarahvas ehk ei suutnud vaadata.
Aga me ei tea, miks Isa just nendele ingleid näha lubas, miks just nemad selle tähtsa sõnumi said, et Õnnistegija, üks roosike, on sündinud.
Ehk polegi vaja meil seda nii täpselt teada, miks. Tähtis oli ja on ju see, et ta sündis ja imed said võimalikuks.
Juune Holvandus