Juurus tähistati aastapäeva

Mihklipäeval tähistas Juuru kogudus kiriku esmamainimise 775. aastapäeva näituse, ettekandeõhtu ja jumalateenistusega.

Wanade juttude järele olla üks katoliigi munk suurte kändude ja juurikate vahele kabeli ehitanud ja sealt Juuru wist ka oma nime saanud. Nõnda kõneleb vanim pärimusteade Juuru kiriku saamisloost.
Koguduse aastapäeva puhul avati 28. septembril Mahtra muuseumis näitus «Kirik keset küla», mis eksponeerib valiku foto-, kaardi- ja kirjamaterjale muuseumi, koguduse ja erakogudest alates 18. sajandist. Näitus sündis koguduse ja Mahtra muuseumi koostöös, autoriteks Kalev Kask ja Rait Talvoja.
Näituse ajalise telje moodustavad 15 viimase Juuru pastori fotod uuest ja vanast Juuru kirikust. Esimesed said olulist täiendust just varasemast perioodist tänu arhivaar Janis Tobrelutsu asjatundlikule abile. Esmakordselt on näitusel väljas kolm haruldast ja väärtuslikku fotot vanast Juuru kirikust.
Ajalise telje ümber on koondunud ajalookillud kihelkonnast, kirikust ja koguduseelust. Ülevaate Juuru kihelkonna piiridest ja kirikumõisa maadest saab kahe kaardi koopiatelt, mis pärinevad vastavalt 1902. ja 1847. aastast. Eksponeeritud on päevapilte kiriku sisevaadetest, pastoraadist, vennastekoguduse palvemajast, köstrimajast ning leerilastest.
Näha saab originaaldokumente ja kirjavara. Neist hinnalisim on aastatel 1830–1934 järjepidevalt siinsete pastorite peetud kiriku ja kihelkonna kroonika, mille vanem osa on tõlgitud eesti keelde ja leiab ehk kord tee laiema avalikkuse ette. Peale selle on näitusel välja pandud Piibel, mille pastor Berg 1850ndail Helda küla Andrese taluperele igaveseks raudvaraks kinkis. Ka erinevad tähtpäevade laululehed ja mälestustähed on leidnud näitusel oma koha.
Siinkohal kutsun kõiki üles koguma materjali Juuru kiriku ja koguduse ajaloost, et täiendada koguduse arhiivi ja ükskord kaante vahele saada kiriku ja koguduse lugu.
Samal päeval toimus ettekandeõhtu. Ajaloolane Jüri Metssalu Eesti Rahvaluule Arhiivist kõneles kihelkonna pühapaikadest, mida on 51, neist riikliku kaitse all 7. Välitöödel kogutud materjali arhiveeritakse.
Pastor Braschet ja temaaegset pastoraati tutvustas ajalooüliõpilane Kalev Kask. Viimane saksa rahvusest pastor Christfried Brasche (1875–1949) sattus Juuru kogudust teenima ühiskondlikult murrangulistel aastatel, kuhu jäid 1905. a revolutsioon, I maailmasõda ning Eesti iseseisvuse sünd ja hukk. Teda meenutatakse siiani hea sõnaga. kirikumõisa maadele on nüüd kujunenud Juuru alevik.
Ettekandeõhtu lõpetas Mahtra muuseumi teaduri Rait Talvoja ettekanne siinsetest köstritest, kellest on teenimatult vähe räägitud. Köster oli koguduse vaimuliku lähim abiline, kes õpetas leerilapsi, saatis jumalateenistusi orelil, juhatas kirikukoori ja asendas vajadusel vaimulikku usutalitustel.
Kolm viimast köstrit  Juhan Tedder, Gustav Liima ja Karl Tuvike on jätnud olulise jälje meie koorimuusika ja heliloomingu ajalukku. Kohal oli ka köster Tedderi järeltulija Peep Teder abikaasaga.
Koorilaul «Sull’ olgu au!», mille viisi autor on Juurust pärit organist ja helilooja Hella Tedder, kõlas palvele kutsuvate kellahelide järel, andes märku, et on alanud mihklipäeva tänujumalateenistus; teenis koguduse hooldajaõpetaja Mihkel Kukk.
Kaasa teenisid Juuru Miikaeli koor ja Rapla koguduse koor Ester Ilvese ja Kaia Väljamäe juhatamisel. Ava- ja lõpukoraali saatsid Kristjan Jalukse trompetihelid.
Jumalateenistuse järel süüdati kirikuaias küünlad kogudust teeninud vaimulike ja köstrite mälestuseks.
Ajaloolises Juuru pastoraadis tutvustati kohvilauas aastapäevaks valminud armulauakohvrit, millega pühapäeviti armulauariistad jumalateenistusele viia. Kohvri tegi koguduse noorim liige, nelipühal leeriõnnistuse saanud Heiki Tali Ohekatkust.
Kui mõelda meie koguduse väärikale eale ja nendele inimpõlvedele, kes Juuru kirikus on osa saanud Jumala elavast sõnast ja sakramentidest, tõuseb südamest tänu ja kiitus: au olgu Jumalale kõrges!
Kalev Kask,
Juuru koguduse kirikuteenija