Ülesehitav naiste konverents Norras

.

Konverents toimus 15. aastat järjest ja kui algselt alustati 60 osavõtjaga, siis seekord osales üle 1000 naise Norrast, lisaks külalised, muusikud ja abipersonal. Teemaks oli «Mina teen kõik uueks…» (Js 43:19), peakõnelejateks olid Stacey Campell Kanadast, Tuula Vilo Soomest ja Elin Linde Fagerbakke Norrast, viimane oli ühtlasi konverentsi ellukutsuja ja peakorraldaja. Konverentsi iseloomustas teenijameelsus: iga osaleja tundis ennast oodatuna, tema eest hoolitseti igati, õhustikus oli tunda suurt ootust ja igatsust Jumala lähedalolu järele.

Tagasivaate järel konverentsi algusaastele tuli lavale ülistusgrupp professionaalsetest kristlastest muusikutega. Muusika oli ülivõrdes fantastiline. See teenis inimesi ja samas viis nad Jumala lähedalollu. See oli võidmisega muusika, mis puudutas südant.

Päeva peakõnelejaks oli Stacey Campell, pisike ja sale naine, prohvetliku sõna anniga. Ta kõneles Jumala igatsusest kadunud inimese järele. Jumal sirutub läbi oma armastuse inimese poole ning inimese osaks on sellele armastusele reageerida.

Stacey tõi välja erinevaid kirjakohti, kus jumalarahvas hakkas nurisema ja väsis uskumast ning tagajärjeks oli see, et nad ei saanud kätte Jumala tõotusi. Stacey julgustas mitte väsima, vaid jätkuvalt palvetama ja võitlema usus oma igatsuste pärast.

«Õppisin usule tulles ühe olulise asja: vaatama Jumala poole igas olukorras, mitte iseenda nõrkustele või oskustele. Eduka elu saladus koos Jumalaga peitub Jumala suuruses. Ma suudan kõik Temas, kes Ta teeb mind tugevaks. Jumal kohtab sind seal, kus sa oled, ja just sellisena, nagu sa oled. Jumalariik on nii suur, et sinna mahuvad kõik erinevused,» jutlustas Stacey. Lõpetuseks lisas ta, et kõige rohkem muudab inimese elu isiklik aeg palvekambris, kus ta otsib Jumalat, palvetab ja mediteerib Jumala sõna üle. Inimese elu ei muuda teadmised Jumalast ja teoloogia, vaid see, kui palju on Jeesust inimese elus. Kas inimene tunneb Jeesust isikliku Päästjana või mitte.

Minu jaoks oli kinnitav see, et Jumal on üks üle maade ja rahvaste. Sõnumid, mis viimastel aastatel on Eesti kogudustesse tulnud, kattusid sellega, mida Jumal rääkis läbi oma sulaste Norras. Võta aega Jumala jaoks, otsi Teda kogu südamest, anna oma parim osa Talle. Probleem pole mitte selles, et me ei tea või ei ole kuulnud, vaid pigem selles, kui palju me seda sõna reaalses elus rakendame. Kas me tõesti anname oma parima Jumalale? Parima osa oma ajast, parima osa kõigest, mis meil on?

Järgmisel päeval jagasid inimesed oma kogemusi ja elu koos Jumalaga, samuti räägiti misjonist islamimaades, abordist ja homoseksuaalsusest. Need ilmingud, mis Eestis järjest rohkem pead tõstavad koos Euroopa Liidu liberaalse mõtteviisi pealetungiga, on ka norralastel teemaks ning konverentsil julgustati kristlasi ütlema oma arvamust ja seisma perekonna eest.

Kõneleja tõi näiteid Norra poliitilistest suundumustest, kus ühe teemana on praegu päevakorral pereseaduse muutmine, mille esimest punkti, et abielluda saavad mees ja naine, tahetakse muuta ning sisse tuua punkt, mille põhjal saaksid abielluda ka samasoolised. Samuti on Norras debattides üles kerkinud polügaamia teema.

Ettekande teinud meesterahvas kuulus Norra Kristlike Demokraatide Parteisse ja hoiatas kristlasi, et võib tulla aeg, kus kristlastel on raske väljast tuleva surve tõttu oma põhimõtete eest seista. Ometi tuleb seda teha ja oma häält rohkem kuuldavale tuua, et anda rahvale teada, mida Piibel sellistest asjadest räägib. Samad probleemid on päevakorral ka Eestis ning kristlik kogukond peaks oma sõna selles osas rohkem kuuldavale tooma.

Teise päeva õhtul jagasid sõna Stacey Campell ja Elin Linde Fagerbakke ning sõnumi sisu oli kantud ühest teemast – rohkem Jumalat meie ellu, rohkem usaldust Tema sõna suhtes, mis on «jah» ja «aamen». Paljud konverentsil osalenud mehed – muusikud, IT-mehed ning lisakõnelejad – kinnitasid, et esitatud sõnumid puudutasid kõiki inimesi soost sõltumata.

Konverentsi eesmärgiks oli julgustada naisi olema need, kes nad on ja mitte kandma maske. Jumal on mehe ja naise loonud kaastöölisteks, mitte ühe kõrgemaks teisest ja meeldiv oli, et mehi ja naisi ei vastandatud, vaid üksteist toetati ja väärtustati. Nii nagu Eestis, on ka Norras erinevaid kogudusi ja suhtumine ning käsitlus mehe ja naise rollist ja kohast Kristuse Ihus on erinev.

Seetõttu oli eriti positiivne, et naised said kuulata Jumala sõna, palvetada üksteise eest ja saada üles ehitatud ja julgustatud selles, et Jumalal on plaan iga inimesega, Jumal armastab igaüht tema soost, rassist või muust eripärast olenemata ning me kõik oleme üks Kristuse Ihu.