Sidusus on kiriku tugevus

30. aprillil kogunes EELK XXVIII kirikukogu Paidesse oma koosseisu viimasele, 9. istungjärgule.

Paide Püha Risti kirikus jumalateenistusega alanud päev kulges edasi Järvamaa kutsehariduskeskuse 2012. aastal valminud uue õppehoone mugavates tingimustes, kus peeti kaks istungit. Istungite vaheajal külastati ühiselt Paide linnuse vallitorni, kus on avatud ajakeskus Wittenstein (sama nime kandis linn enne 17. sajandit).
Istungeid juhatas peapiiskop Andres Põder, abijuhatajad olid assessor Tiit Salumäe ja ilmikust sinodisaadik Urmas Arumäe. 57 hääleõiguslikust sinodisaadikust oli kohal 40. Puudujate hulgas oli ka paar praosti (Saarte ja Pärnu). Et vajalik kvoorum kolm viiendikku ehk 34 kirikukogu liiget oli olemas, kuulutas juhataja istungjärgu otsustusvõimeliseks.
Rakenduslikus osas nimetas kantsler Urmas Viilma, et päevakorrast tuleb välja jätta kiriku majandusaasta aruande kinnitamine, sest dokument ei ole veel valmis. Juurde arvati aga reservajast titulaarpraost Eenok Haameri sõnavõtt, kus ta kommenteeris saadikutele elektrooniliselt saadetud pöördumist.
Kirikukogulastele ütlesid tere tulemast Järva maavanem Tiina Oraste ja Paide linnapea Kaido Ivask, kes kinnitasid linna ja omavalitsuste soovi teha koostööd kirikuga.

EELK koguduse võrra suurem
Uue koguduse rajamisest arenevasse piirkonda Tallinna külje all Sakus sai kolmanda päevakorrapunkti all sõna Lääne-Harju praost Jüri Vallsalu, kes kinnitas, et 12-liikmeline initsiatiivgrupp on teinud endast oleneva koguduse iseseisvumiseks; taotlus on läbinud vajalikud instantsid kuni kirikuvalitsuseni ning nüüd soovitakse kirikukogu kinnitust.
Üleüldise rahulolu taustal tõusis ootamatult äge mõttevahetus uue koguduse nime teemal. Noor kogudus soovib ise oma nimeks saada Saku Toomase kogudus. Valga praosti Vallo Ehasalu soovitusega asendada filoloogilistest kaalutlustest lähtuvalt nimi Toomase kogudus Tooma kogudusega olid päri mitmed saadikud.
Õp Ivo Pill arvas heaks, et nimele lisanduks viide apostlile, mis välistaks jutud, et «Sakku on uus õllesaal avatud». Variandina pakuti püha Tooma või apostel Tooma kogudust, et kõnekeelde ei kinnituks nimekuju «Saku Toomas». Õp Eenok Haamer rõhutas, et loodava koguduse tegevus välistab selle segiajamise Saku õllega.
Diskussiooni tüüris lõpplahendusele Urmas Arumäe, kes kutsus saadikuid austama koguduse asutajate soovi nende pakutud nimekuju kinnitamisega. Saku Toomase kogudus võeti EELK koosseisu absoluutse häälteenamusega.

Rahuloluks on põhjust
Eelmise aasta loosungisõnaga «Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks» (2Kr 12:9) alustas peapiiskop oma ettekannet EELK  olukorrast nii eelmisel kui viimasel neljal aastal.
Hariduse alalt nimetas ta usuteaduse instituudi ümberkujundamist  rakenduskõrgkooliks, liitumist Tartu teoloogia akadeemiaga ning liitumisläbirääkimisi Eesti Metodisti Kiriku teoloogilise seminariga; samuti kiriklike üldhariduskoolide rajamist.
Palju tööd tehti peapiiskopi hinnangul pühakodade juures, hoolimata sellest, et aruandeperiood jääb majanduskriisi aega, mis tõi kaasa pühakodade riikliku programmi alarahastamise ja muinsuskaitse all olevate kirikuhoonete olukorra halvenemise. Kümneks aastaks planeeritud ja tänavu lõppevast programmist suudeti täita vaid umbes 15%.
Ajalooliseks sündmuseks nimetas peapiiskop Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku nimelise puu istutamist Wittenbergi Lutheri-aeda, märkimaks lähenevat reformatsiooni 500. aastapäeva.

Kohanenud tegeliku olukorraga
Kiriku arvulisi näitajaid vaagides toonitas peapiiskop, et möödunud aastaga võib rahul olla, sest enamiku statistiliste näitajate puhul on märgata tõusu. Kui kirikuga liitujate arvu püsimist nimetas peapiiskop rõõmustavaks, siis kurvastas teda ristitute nõrk side kirikuga, mida näitasid 2011. aasta rahvaloenduse tulemused.
«Suur osa eestlastest, pettununa riigis ja kaotanuna silmist rahvuslikud ja usulised aated, on keskendunud ainelistele ja ajalikele probleemidele,» nentis Põder, lisades, et üha vähem sõnastatakse kiriklikku kuuluvust traditsioonilise identiteedi osana.
Kui koguduste majandustulemusi kommenteerides oli peapiiskop optimistlik, siis vaimulike alatasustamises nägi ta suurt probleemi, mis seab ohtu kaadri püsimise. «Jumal on andnud hea saagi ja ka töötegijad väärivad vastavat palka,» kinnitas kirikupea, jagades kiitust ustavatele kaastöölistele. «Kokkuvõttes võib öelda, et inimeste usuline aktiivsus eelmisel aastal tõusis ja seda kirikuelu erinevates valdkondades,» rõhutas Põder.
Hinnates EELK suhteid avalikkusega toonitas Põder, et piirid inklusiivse ja eksklusiivse vahel on hägustumas: «Tuleb arvestada tõsiasjaga, et kõrva sisse sosistatut kuulutatakse katustelt.» Küsimuseks jääb, kas suudavad vaimulikud avaliku diskussiooni puhul kinni pidada ametivandega antud tõotusest, rõhutas peapiiskop.
Peapiiskop Põderi hinnangul on kirik üldiselt kohanenud tegeliku olukorraga, osatakse teha realistlikke plaane ja rõõmustada ka väikestest edusammudest. «Kiriku töötegijate motiveeritus ja eeskuju on kapital, mis maksab igal ajastul,» kinnitas ta.
Liina Raudvassar

EELK 2012. a arvudes:
Hingi 159 236
Liikmesannetajaid 31 749
Keskmine liikmeannetus 43,1 eurot
Laekunud 7 628 463 eurot
Väljaminekud 7 389 072 eurot
Ristimisi 2073
Konfirmeerituid 1467
Laulatati 350 paari.
Matuste arv 2900
võrreldes 2011. a on arvnäitajad valdavalt tõusnud