Südame kõne Jumalaga

Tänapäeva maailmas hinnatakse inimest üha enam tema suhtlemisoskuse põhjal. Hea töökoha saavad ennekõike need, kes oskavad hästi suhelda. Väga tähtis on peresisene suhtlemine. Lapsed peavad tegema kooli sisseastumiskatseid, mis näitavad nii nende arengut kui ka suhtlusoskust.
Nii nagu argielus väärtustame suhtlemist, peaks sellel olema tähtis koht ka usuelus. Inimene suhtleb Jumalaga palves. Palvetades räägime Jumalale nii oma rõõmudest kui muredest. Tihti tuleb Jumal meelde vaid elu rasketel hetkedel, kuigi tema ette peaksime tulema ka tänu ja rõõmuga.
Jumalaga suhtlemise juurde kuulub kõigest kõnelemine. Loojale võime rääkida sellistestki asjadest, millest me inimestele ei julge kõnelda. Ka oma nõrkuste ja patuga võime julgelt tema ette tulla – Jumal mõistab, andestab ja aitab elus edasi.
Inimesega suhtlemisel peetakse ebaviisakaks, kui keegi kõneleb kogu aeg ega suuda teist inimest ära kuulata. Samuti tuleb Jumalaga suhtlemisel osata teda kuulata.
Palve pole kunagi monoloog, vaid see on dialoog, kus kõneleme Jumalale kõigest, mis meie elus on olulist, ja kuulame ära selle, mida temal on meile öelda. Jumal kõneleb meile Püha Vaimu kaudu. Ta teeb seda nii pühakirja sõnas kui elusündmustes.
Kaido Soom