Kes sobib kirikusse laulma ja musitseerima

EELK piiskoplik nõukogu on oma otsusega 17. märtsist 2009 kehtestanud kirikule kuuluva või tema kasutuses oleva kiriku, kabeli või mõne teise pühitsetud ruumi kasutamise korra.

Seda otsust on taas hea meelde tuletada enne suure suve saabumist, kui esinejad kontserdipaikade otsingul ka hea akustikaga pühakodade poole vaatavad. Pühakojas toimuva ürituse (nt kontsert) puhul, mille korraldajaks ei ole kogudus või pühakoja omanik, võib selle korraldajalt küsida ruumi kasutamise eest tasu. Selle suuruse ja tasumise korra üle otsustab koguduse juhatus.
Et pühakoda on jumalateenistuslikuks otstarbeks pühitsetud hoone, mida võib kasutada üksnes selle pühadusega kooskõlas oleval eesmärgil, siis tuleb koguduse juhtidel täpselt läbi mõelda, kas üks või teine esineja oma repertuaariga sinna sobib.
Piiskopliku nõukogu otsuses öeldakse, et «pühakoda ei tohi kasutada sellisel otstarbel, mis on vastuolus kiriku usu ja õpetusega. Samuti ei tohi pühakoda ja selle vahetut ümbrust (kirikuaed) kasutada poliitilisteks või ärilise sisuga üritusteks». Kogudusele kuuluva pühakoja sihipärase kasutamise eest vastutab koguduse õpetaja.
Hiljuti jõudis Pärnust üleriigilisse kanalisse uudis, mis räägib Eliisabeti kirikus muutuvast kontsertide andmise korrast. Koguduse peaorganist Jaanus Torrim on öelnud, et kirikul on viimane aeg hakata käituma kirikuna, sest ebameeldivusi on olnud palju. Pärnu Eliisabeti kirikus ei tohi muusikud edaspidi kontsertidel seista seljaga altari poole ning kohustusliku osana käib kontserdi ette palve. Paraku ei mahu suuremad muusikakollektiivid kiriku soovitud esinemiskohta ära, vahendas «Aktuaalne kaamera». Kirikus toimub aastas poolsada kontserti.
Kirikumuusika liidu juhatuse esimees Tuuliki Jürjo peab oluliseks, et koguduses oleks inimene, kes tegeleb esinejate vastuvõtmisega ja selle eest ka vastutab; et alati tehtaks esinejaga kirjalik leping; et eelnevalt oleks täpselt selge, kes esineb, mida esitab, kas kontsert on tasuline või tasuta.
Sirje Semm