Haapsalu Jaani kirikus oli tähtis päev

Haapsalu Jaani kiriku orelit on remonditud kolmel viimasel aastal. II etapi lõppu tähistati pidulikult laupäeval, 23. märtsil.

Vendade Alfred ja Otto Gut­dorfi nimi on meie suurte orelimeistrite kõrval asjasse mittepühendunuile üsna tundmatu, ometi on nende kätetööna 1933. aasta lõpuks valminud Haapsalu Jaani kirikusse orel. Orelimeister Toomas Mäevälja sõnul on see Läänemaa orelitest suurim.
Orel on 17 registriga, kahe manuaali ja pedaaliga. Eriliseks teevad oreli tema flöödiregistrid, ütleb Haapsalu koguduse organist Lia Salumäe, kes üha paremaks muutuval instrumendil esines. «Mõni register töötas ka enne, aga nüüd on pill hoopis kvaliteetsem,» iseloomustas ta mänguriista, mis vahepealsel perioodil üldse kasutatav polnud.
1524. aastal esmakordselt mainitud kirik oli 1970ndate alguseks hävimisohus, lõputu niiskus ei jätnud ka orelit puutumata. Remonti on orelile ka varem tehtud, 1976 vahetati Lia Salumäe sõnul nahk­osi, 1998 võttis saksa meister huvist pilli vastu põhjaliku remondi ette, kuid viimaste aastate mardikakahjustuste tõttu oli vaja teha ulatuslik remont.
Orelit remontinud Toomas Mäeväli, kes pidupäeval tööde käigust rääkis, tunneb heameelt, et pärast kiriku põhjalikku remonti on pühakoja sisekliima paranenud ja nüüd on loota ka orelile uut elu, kuigi tööd on pilli juures veel omajagu.
Koos Gustav Terkmanniga töötanud vennad Gut­dorfid on oreli ehitamisel kasutanud varasemate pillide, näiteks Kaarli kirikust pärit vilesid. Lihtsa prospektiga pill on muinsuskaitse all alates 1981. aastast kui kohaliku tähtsusega kunstimälestis.
Rita Puidet