Raamat juhatab Vana Testamendi juurde

Tartu ülikooli kirjastus on andnud välja Christoph Levini «Vana Testamendi», mille on saksa keelest tõlkinud Kadri Metsma.

Ükski teine raamat pole läänemaailma religiooni ja kultuuri mõjutanud rohkem kui Piibel ja selle suurem, juute ja kristlasi ühendav osa Vana Testament. Müncheni ülikooli professor Christoph Levin kirjeldab Vana Testamendi ülesehitust, kaanoni tekkelugu ning tekstide traditsioonilugu.
Jälgi Vana Testamendi mõjudest on võimalik leida igast ajalooetapist. Euroopa kunstiajalugu on suures osas Piibli ehitustesse, skulptuuridesse ja maalikunsti valatud tõlgendamine. Piibli mõjud kirjanduses on hoomamatud. Euroopa muusika arenes välja psalmide viisistamisest. «Piiblit kuritarvitatakse enesekaitseks tänapäevani, temale rajatakse religioosseid ja isegi poliitilisi taotlusi, justkui oleks Piibel tuletamatu suurus. Kuid Piibel ei ole absoluutne, vaid on ajalooline raamat,» kirjutab raamatu lõpusõnades autor Chris­toph Levin.
Professor tutvustab Vana Testamenti muistse Lähis-Ida kultuuri ja religiooniloo osana ja näitab ühtlasi, et see on tekkinud judaismi pühakirjana ja mitte vana Iisraeli ajalooraamatuna.
Nii üliõpilastele kui ka laiale lugejaskonnale mõeldud sissejuhatust Vanasse Testamenti täiendavad ajatabel ning ulatuslikud lugemissoovitused. Täiendavat lugemist soovitavad toimetajad nii eesti keeles kui ka võõrkeeltes ilmunud teoste hulgast.
Pehmekaanelise ja väikeseformaadilise raamatu toimetajad Urmas Nõmmik ja Amar Annus soovitavad eessõnas «lugeda paralleelselt Levini sissejuhatusega ulatuslikumalt ka Vana Testamenti ennast ning sellega lähedalt seotud muistse Lähis-Ida kirjandust».
Eesti Kirik