Kui püha rahu majades ning lastel jõulupuu

Jõulupühad on õpetajatele töörohke aeg, sest jõulusõnum peab jõudma nendenigi, kes ise pühakotta tulla ei saa. Nii oli see ka 1932. aastal.

11. detsembril kandis Tallinna Jaani kiriku oratooriumikoor Enn Võrgu juhatusel kiriku 65. aastapäeva puhul ette Händeli oratooriumi «Juudas Maka­beus». Kuigi teoses oli tehtud ulatuslikke kärpeid, mis muusikalist materjali tihendasid, oleks neid võinud olla veelgi rohkem.
Ettevalmistustööd oli tehtud hoolega. Ka kõige raskemates kohtades jälgis koor dirigenti kiiduväärse täpsusega. Muidugi sai ka norida: sopranirühmas võis märgata üksikuid väljakostvaid hääli ja bassidelt oodanuks suuremat tüsedust. Solistidest paistis silma meie staažikaim oratooriumilaulja Karl Viitol, musikaalne ja heade hääleliste eeldustega oli tenor V. Posiman.
Naislauljad olid vähem edukad: Helmi Betlemale tuli kahjuks sagedane kõikumine intonatsioonis, Helmi Eineri muidu sümpaatse hääle juures tekitas ebaselgusi ülemäärane vibratsioon. Orelipartii esitas suure vilumusega prof August Topman. «Vastutusrikka tööga kooride, solistide ja orkestri juhtimises E. Võrk tuli toime nähtava eduga,» nagu kirjutas Muusikaleht. Rahvast oli aga kahjuks selle suurteose ettekandel vaid «keskmiselt».
Jaani kirik andis oma 65. aastapäeva puhul välja 1933. aasta jumalateenistuste kava ühes koguduse tegevuse harude ülevaatega: lastega tehtav töö, pühapäevakool, noorte kogudus, Vaeste Hoolekande Selts, kooride töö jne.

Ülikooli kirikule valiti uus organist
Ülikooli muusikaõpetaja ja ühtlasi ülikooli kiriku organisti kohalt arvates 1. jaanuarist 1933 lahkuva Alfred Karafini (Karindi) asemele valiti Enn Võrk, kes esialgu kavatses elama jääda Tallinna, sõites igal nädalal paariks päevaks Tartusse. Alfred Karafin saadeti aga ülikooli teenistusest ära suurejooneliselt: 4. detsembril oli ülikooli kirikus tema lahkumiskontsert ning 18. detsembril Kristliku Noorte Naiste Ühingu ruumes kirikukoori Cantate Domino ja koguduse eestvõttel perekonnaõhtu teelaua ja koorilauluga. Sobiva sõnavõtuga astus üles prof H. B. Rahamägi.

Õpetajate kiire jõuluaeg
Kirikumuusikalisi sündmusi oli detsembrikuus Tartus teisigi. 3. detsembril oli ülikooli kirikus vaimuliku muusika õhtu Ferdinand Lamberti mälestuseks, kus esinesid organist Helene Spulge-Lambert ja Tartu Akadeemiline Meeskoor Leenart Neumani juhatusel.
11. detsembril tuli aga Maar­ja kirikus Tartu Vaestehoolekande Ühisuse 25. aastapäeva puhul ettekandele H. Franke oratoorium «Iisaku ohverdamine», mille esitasid Maarja koguduse koor ning solistid E. Aavik, E. Laanenbek (Laanpere) ja K. Põlde. Orelit mängis V. Blaubrük ja juhatas Adalbert Virkhaus. Vaimuliku sõna eest hoolitsesid õpetajad Habicht, Treumann ja Rahamägi. Sissetulek annetati Tartu vaeste heaks.
Märkimisväärseks muusikaliseks ürituseks kujunes ülikooli kirikus 17. ja 18. detsembril Tartu Kristlike Noorte Naiste Ühingu korraldatud jõulumüsteerium-jumalateenistus, milles olid kaastegevad segakoor Cantate Domino ning solistid Evald Laanenbek (Laanpere, karjane) ja prl F. Pettai (ingel).
Orelit mängis ja ettekannet juhatas Alfred Karafin, asjakohase jutluse pidas prof H. B. Rahamägi. Müsteerium lõppes kõigi osaliste, k.a koguduse hõiskamisega «Hõisake taevad ja laulge nii maa kui ka meri – Jeesus on tulnud».
Jeesuse sündi kuulutati selgi aastal mitte ainult kirikutes ja palvemajades, vaid ka vangi- ja haigemajades ning vanadekodudes. Õpetajatel oli sel puhul muidugi rohkelt tegemist ja seda mitte ainult oma koguduses. Nii käis õpetaja Hassel­blatt jõulude eel linnamisjoni kooriga karistusvanglas jumalasõna kuulutamas. Jumalateenistusel osales vangide naiskoor, kes armsaid jõululaule ette kandis.
Vangidele viisid jõulusõnumit ka praost A. Kapp, õpetajad Lesta, Beckmann, Sommer, Kubu jt. Keskvanglas saatis harmooniumil jõululaule kutseline köster-organist, kes ka kuidagi vahialuste hulka sattunud. Õpetaja Sternfeldt käis Tallinna Jaani noorte meeskooriga haiglates. Tütarlaste haiglas laulsid lapsed ise mitmehäälseid jõululaule. Tiisikusehaiglasse ja linna vanadekodusse viis jõulumuusikat Töölisühingu puhkpilliorkester.
Õpetaja Sternfeldt viis jumalasõna Juhkenthali vanadekodusse, Hasselblatt Martin Lutheri nimelisse laste varjupaika. Hasselblatt  jutlustas saksa keeles ka Meremeeste Liidu rahvusvahelisel jõulupuul, õpetaja Stokholm Eesti Punase risti samariitlaste koondise jõulupuul. 1700-le vaeslapsele oli aga korraldatud suurejooneline jõulupuu koos kingituste jagamisega Estonia kontserdisaalis, millel osales ka riigivanem.
Õpetaja Stokholm jõudis viia jõulusõnumi isegi Toompea lossi vahtkonnale. Erakonnadki ei jäänud jõulurõõmust eemale. Selles paistis eriti silma Rahvuslik Keskerakond, kes juba 12. detsembril korraldas jõulupuu ulatusliku eeskavaga mitme koori ja solistide kaastegevusel. Jumalasõna esindasid tervelt kolm õpetajat: Rutopõld, Treumann ja Kerem.

Tehti kokkuvõtteid
Kirikumuusika Sekretariaat tegi kokkuvõtteid lõppevast aastast. Välja oli antud hulk vaimulike laulude kogusid «Kirikukoori» vihikute näol ja püütud rahuldada nii laste, noorte, leerilaste kui ka kirikukooride kirikumuusikalisi vajadusi koraalipühasid, vaimulikke kontserte ja laulupidusid silmas pidades.
Ettevalmistamisel oli «Viisi album» koolidele ehk siis lauluraamat lastele neljahäälses seades, mis pidi sisaldama 90 vaimulikku laulu, igas 1–2 salmi. Arutlusel oli koguduste kooride liidu asutamine. Ühtlasi pöördus Kirikumuusika Sekretariaat koguduste poole sooviga oma uue aasta eelarves määrata kindel summa kirikumuusika toetamiseks, sest «kaunis vaimulik laul ja mäng kodus, koolis ja kirikus ülendab hinge, rahustab südant ning juhib murelikke meeli Jumala poole».
Köstri kutseõigustesse kinnitas konsistoorium 8. detsembril Juhan Kala, kes sooritas 30. novembril vastava eksami.
Mati Märtin

1932. aasta lõpus oli kirikus ametis
140 õpetajat
11 abiõpetajat
6 vikaarõpetajat
82 köstrit
15 abikiriku köstrit
39 köstri kt-d
52 organisti
Tegutses 122 kirikukoori, 36 lastekoori ja 60 noortekoori