Neitsi Maarja sünnipäev

8. september on kirikukalendris neitsi
Maarja sünnipäev, rahvasuus tuntakse seda päeva rohkem ussimaarjapäevana.

Varaseim teade päeva tähistamisest pärineb
6. sajandist, alguse on see saanud Süüriast või Palestiinast, kus apokrüüfide
mõjul kujunes välja jumalaema kultus. Katoliku kirik adapteeris 7. sajandil
Maarja austamise tava idakirikust. Kuna Maarja sündimine on tuntud üksnes
apokrüüfide kaudu, siis püha eriti kiiresti tunnustust ei leidnud. Veel 9.
sajandil polnud jumalaema kultus laialt levinud.

Pärimuse järgi sündis Maarja Naatsareti
linnas vaga abielupaari Joakimi ning Anna ainsa lapsena nende vanas põlves.
Kord olla Joakim ühel suurel pühal läinud templisse ohverdama. Seal hakanud
ülempreester ja rahvas teda noomima, pidades teda patuseks ja väärituks
Jumalale ohvrit tooma. Põhjuseks see, et Jumal polnud Joakimit lastega
õnnistanud. Joakim kurvastas väga, läks tagasi loomade juurde ning palus
Jumalalt halastust.

Anna, kuulnud templis sündinust, kurvastas
samuti väga ja palvetas Jumala poole. Äkitselt ilmus talle ingel, tuues kaasa
kuulutuse tütre sünnist, kes Jumala armust õnnistatuna ilmale tuleb ja kellele
tuleb nimeks panna Maarja.

Samal tunnil ilmus ingel ka Joakimile. Anna
sünnitas tütre ning vanemad viisid ta juba kolmeaastasena templisse ja lasksid
ta seal Jumalale pühitseda. Sest ajast jäigi Maarja templi juurde elama, kus
talle Jumala seadusi ja käsitööd õpetati.

Ussimaarjapäeva on nimetatud ka väikeseks
maarjapäevaks. Päeva rahvapärane nimetus on arvamisest, et sellest ajast kaovad
rukkiussid, samuti kolivad maod mätastesse talvituma.

Anna-Liisa Vaher