Sõjainvaliidide abistamine on olnud aateline töö

Toronto Peetri koguduse liiget Helju Salumetsa (fotol) tunnustati sel aastal EELK Teeneteristi III järgu ordeniga kristlikus vaimus tehtud töö eest Eesti invaliide toetava naisringi juhatajana Torontos.

Kust tuli mõte sõjainvaliide abistada?
Esimene eesmärk oli jagada jõulurõõmu meie omadele, Eesti sõduritele, kes II maailmasõja käigus haavata said ja Saksamaale maha jäid. Eriti südamelähedased olid sõjas nägemise kaotanud, kes vajasid pidevalt saatjat, et ühiskonnas tegevad olla. Sakslased hooldasid neid küll ning mitmed olid sakslastega abiellunud ja pere loonud, kuid oluline oli edasi anda just eesti meelt, mis puudus. Seega tulid siin 21. jaanuaril 1969 kokku sarnase huviga naised. Meid on aastate jooksul olnud ligi 30 tegusat naist.

Kuidas te abistamist korraldasite?
Selleks tegime korjandusi äri- ja tavainimestelt. Hiljem aga peamiselt ürituste kaudu. Kõik sai oma rahast ja omast armust tehtud. See oli aateline töö, mis kestis 33 aastat, lõpetasime 16. septembril 2003. Nende aastate jooksul suutsime koguda üle 130 000 Kanada dollarit.
Toetasime kolme sõjainvaliidide rühmitust Saksamaal: Schönaus, Geislingenis ja Lübeckis. Eesti taasiseseisvumise järel suunasime oma abi sinna, toetades vigastatud sõjameeste ühingut Tallinnas, mille liige olen senini. Nad on väga tänulikud meie inimlikkusest sündinud abi eest. Kui Tallinnas oleme, siis kohtume ikka nendega. Armastus, mis on jäänud nendest vigastatud sõjameestest, on igavene.

Mida sooviksite sel jõulu-eelsel ajal eestlastele?
Noored lugegu, õppigu oma vanemate rasketest aegadest. Ärge unustage oma keelt!
Leena Liivet