Palverännakule läbi endisaegse Liivimaa

Kel huvi hoida oma kulgemine palverännakule omastes raamides, sellele saab soojalt soovitada Tartu Ülikooli-Jaani koguduse pakutavat palverännuprojekti Via Livonica (kaart fotol).

«Alustada saabki oma retke Tartu Jaani kirikust, mis on kui uks profaansest maailmast sakraalsesse, tavaelust sisemistele otsinguradadele,» selgitab Ülikooli-Jaani koguduse abiõpetaja Triin Käpp, kes koos muusikajuht Elke Undi ja juhatuse esimehe Juhani Jaegeriga ettevõtmist veab.
Mõte palverännakuteks ajaloolisel Liivimaal tuli elust endast – inimestel on valmisolek ühildada oma reisisihte vanade palverännuradadega.
Nii on näiteks viimastel aastatel paljud üles leidnud tee Vastseliina piiskopilinnuse varemetesse. Teatavasti muutis sealne lossikabel oma väidetavalt imettegeva ristiga Vastseliina Põhja-Euroopa tuntumaks palverännuobjektiks. Samuti seatakse samme teistesse pühadesse või vaimselt kõnekatesse paikadesse: keskaegse Liivimaa keskusse Riiga, hansalinna Tartu, samuti Peipsi äärde vanausuliste juurde ja nunna­kloostrisse Kuremäel.
Vahel kogevad inimesed teadmatusest tulevat kimbatust: kuidas panna kokku oma marsruuti nii, et olulised paigad oleks kaetud ning samas jaguks aega iseendaga olemiseks; et saaks järgida palveränduri põhimõtet festina lente (ladina keeles tõtta aeglaselt). Projekt Via Livonica pakub siin oma abi. Vastavalt tellija soovile pannakse kokku teekonna pikkus (marsruut hõlmab mitusada kilomeetrit, mille läbimine võtab päevi), valitakse liikumise viis (jalgsi, jalgrattaga, autoga, ühistranspordiga) ning sobivas keeles giiditeenus.
«Ootame huvilisi katsetama meie palverännuteed,» kutsub Triin Käpp. Soovijail on võimalus vaid väikese omaosaluse eest matkata Via Livonica radadel koos asjakohaste soovitustega. Selleks palutakse saata 29. oktoobriks lühike motivatsioonikiri aadressile tartu.jaani@ee. Valmimas on koduleht www.vialivonica.eu.
Liina Raudvassar