Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Suure talu mõõtu pill

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Valga Jaani kiriku uhkuseks on 2004.
aastal restaureeritud orel. 1. septembril möödub 13 aastat päevast, mil kogudusse
tuli organistina tööle Jüri Goltsov.

Orelilauale on meister Ladegast oma käega initsiaalid kirjutanud. Selgitust jagab organist Jüri Goltsov.

Orelilauale on meister Ladegast oma käega initsiaalid kirjutanud. Selgitust jagab organist Jüri Goltsov.

Saksamaal Leipzigi lähedal 1867. a
Friedrich Ladegasti valmistatud kolme manuaaliga keskmise suurusega orel maksis
Jüri Goltsovi sõnul omal ajal suure talu hinna ja oli üks kallimaid pille
Eestis. Unikaalseks teeb selle asjaolu, et taolisi on maailmas järele jäänud
vähe. Kaks aastat tagasi restaureeris pilli orelihooldaja Olev Kents.

Tegu on originaaliga selles mõttes, et
pilli 2000 vilest oli vaid üks väike puudu. Jutu peale, kas hiired ei pea heast
muusikast lugu ja polnud teinud endale oreli sisemusse pesa, laseb Jüri Goltsov
kõlada oma rõkataval naerul ja avab kiriku aknad sooja kevadõhku.

Jüri on samuti Valgas sündinud ja õppinud
mees, lisaks õppinud Tartus Elleri muusikakoolis klaverit ja Tallinnas kirikumuusikakoolis.
Praegu on tal Valga muusikakoolis 3 oreliõpilast. Õpilasi võiks rohkem olla,
aga ta naerab enda üle: ega mina ka vanemas põlves raatsiks pensionile minna.
Maist oktoobrini on kirikus kontserdid, siin käiakse esinemas rahvusvahelise
orelifestivali raames, üle aasta saab kuulata eesti esinejaid.

Muusikaelust edasi vesteldes nimetab ta
linna koore, kes kirikus laulmas käivad. Aga käinud on ka Tõnu Kaljuste
kammerkoor, Jan-Eik Tulve greoogiuse lauludega. Gregoriaani laul tema arvates
sellesse kirikusse ei sobi, aga kirikus on väga hea akustika ja nii on ruumi
ikka kasutatud.

Koguduse enda koori probleemiks on vanus.
Jüri laulab ise linnakooris Rõõm ja on kutsunud koori teenistustel kaasa laulma
– tuldud on hea meelega. Nii on tagala olemas, juhul kui koguduse praegu
15–16liikmeline koor lauljate vanuse tõttu peaks hääbuma.

Ta ütleb, et tuli ise muusika ja mõtlemise
kaudu kirikusse ega arva valeks, et ristimata inimesed  teenistust kaasa teevad. «Muusikal on suur
mõju, selle läbi võib iga inimene tulla Jumala juurde. Ka kontserdid mõjutavad
inimest,» ütleb organist.

Probleemi, et kirikus on mängitud sinna
sobimatut muusikat, pole Valgas olnud. «Sellesse ruumi sobib klassikaline
sümfooniline muusika, kui keegi estraadi tuleks laulma, oleks sobimatu. Orel
ongi kirikusse sobivaim, kuigi ta algselt oli ilmalik pill. Õigeusu kirikus ei
kasutata orelit tänini,» tähtsustab ta orelit.

«Trummid minu meelest kirikusse ei sobi, ja
elektrikitarr, üldse elektrilised pillid. Olen pillide sobivuse koha pealt
pigem konservatiiv. Hea on, kui puhkpilliansambel saadab orelit, jõuluõhtul on
meil mängitud trompetil koraali.

Kord laulis Sofia Rubina juudi laule, see
sobib kirikusse. Ma ei näe piiri, miks juudi laul ei sobiks meie kirikusse,»
selgitab Jüri Goltsov.

Kui küsin, millest Jüri unistab, on
vastuseks, et kiriku remont valmis saaks ja et tema väike poeg, kes praegu on
neljakuune, kord orelit mängima hakkaks. Ja veel, et talvel pika külmaga kirik
nii külmaks ei läheks, et orelitunnid tuleb ära jätta. Või võiks muusikakoolil
oma orel olla.

CD jaoks võiks teha lindistuse. Üks
amatöörlindistus on tehtud kaks aastat tagasi koos saksofoniga, uus plaat koos
Valga-Valka kooridega ilmub juunis infoteatmiku vahel. Hea salvestus Valga
Jaani kiriku orelist jääb raha ootama.

Rita Puidet