Usuorganisatsioonide mõjust immigrantide lõimimisel Eestis
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 25. aprill 2012 Nr 19 /
Integratsiooni uuringute instituut tegi hiljuti pöördumise Eesti Kirikute Nõukogu poole seoses uurimisprojektiga, mille eesmärgiks on uurida ja analüüsida usuorganisatsioonide tegevust ja mõju äsja saabunud välismaalaste (uusimmigrantide ja pagulaste) lõimimisel Eestis.
USAs läbi viidud uuringud näitavad koguduste järjest kasvavat aktiivsust ja mõju lõimumisprotsessis. Eestis selles valdkonnas aga siiani ühtegi uuringut tehtud ei ole. Ainsaks uurimuseks, millele toetuda, on Ülle Rannuti poolt kohanemisprogrammides 2009–2010 uusimmigrantidega (64 immigranti 18 riigist) läbi viidud intervjuud, mis näitasid, et usuorganisatsioonidel on immigrantide toimetulekule ja lõimumisele märkimisväärne mõju.1
Integratsioonialane tegevus nii USAs kui ka Euroopas (kaasa arvatud Eestis) on viimastel aastatel koondunud esmajoones projektipõhiste finantseerimisallikate ümber, mis määravad ära ka tegevus- ja uurimisvaldkonnad. Peamiselt tegeldakse demograafiliste ja sotsiaalsete probleemide ning keeleõppeküsimustega, usuühingute tegevuse ja mõju vastu tuntakse vähe huvi. Samas aga kasvab usuorganisatsioonide tegevus ja mõju uusimmigrantide ja pagulaste lõimimisel kogu maailmas. USA teadlased James R. Edwards2 ja Don Barnett3 leiavad, et paljud usuühingud on asunud pagulastele tugiteenuseid pakkuma, sest neil on selleks majandushuvid.
Kümnest suuremast pagulasi vastuvõtvast organisatsioonist USAs on seitse religioossed (nt Church World Service/Immigration and Refugee Program; Episcopal Migration Ministries; Hebrew Immigrant Aid Society jt). Ainuüksi eelmisel aastal sai 11 erasektori pagulaskeskust valitsuselt kokku 37 miljonit dollarit toetust. Mida enam pagulasi vastu võetakse, seda rohkem teenuseid osutatakse ning seda rohkem toetust ka saadakse.
Ka Eestis suureneb erinevatelt maadelt pärit välismaalaste arv pidevalt. Praegu elab siin 206 390 tähtajalise ja pikaajalise elamisloaga immigranti ja pagulast. Politsei- ja piirivalveameti andmetel oli Eestis 2009. aastal peale Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu kodanike kolmandate riikide kodanikke kokku 9619, kes pärinesid 86 riigist.
Peamised ränderiigid olid näiteks Ukraina (5630), Valgevene (1609), USA (479), Hiina (254), Armeenia (194), Aserbaidžaan (175), Gruusia (174), India (140), Kasahstan (103), Iisrael (102), Moldova (98), Türgi (60), Kanada (57), Jaapan (55), Usbekistan (44), Brasiilia (30), Austraalia (29), Egiptus (26), Nepal (21), Pakistan (19), Vietnam (18), Tai (17), Mehhiko (15), Bangladesh (14) ja Nigeeria (13).4
Kui mõned aastad tagasi võis Eesti pagulaskeskuses näha vaid paari üksikut pagulast, siis Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) andmetel on ka see pilt lõplikult muutunud ning eelmisel aastal tegeldi juba 67 asüülitaotlejaga, kellest 11 oli pärit Kongost. Seega on praegu Eestis pakutavad tugiteenused juba jäänud nõudlusele alla, sest pidevalt siia saabuvaid välismaalasi ei saa teenindada juhuslike projektipõhiste tegevustega.
Jessica Eby5, kes kajastab kristliku organisatsiooni Church World Service tegevust, väidab, et nii professionaalsed kui ka vabatahtlikud usuühingud toetavad pagulaste lõimumist Ameerika Ühendriikidesse mitmel viisil, alustades lennujaamas nende vastuvõtmisest ning aidates neil tööd leida ja eluga toime tulla.
Mõned uurijad väidavad, et religioon on positiivses korrelatsioonis kohanemistulemusega. Alejandro Portese ja Rubén G. Rumbaut’6 järgi satuvad kogudustesse kuuluvad noored harvemini kuritegelikule teele kui mittereligioossed noored. Siiski ei saa alati väita, et lõimumine kogudusse tähendab automaatselt lõimumist ühiskonda. Kui kogudus koosneb üksnes immigrantidest ning ka koguduse vaimulik ise üldse kohalikku keelt ei oska, siis võib see viia ka separatsiooni ehk siis eristada teise keele ja kultuuritaustaga inimesed (isegi kristlased) ülejäänud ühiskonnast.
Välismaalane tunneb end omakeelses ja -meelses keskkonnas küll turvaliselt, kuid ühiskonnas toimetulekule see kaasa ei aita. See väljendub nii üldises eluga toimetulekus (näiteks töökoha leidmises) kui ka hoiakutes (näiteks kibestumises). USA kogemused näitavad, et kogudustes, kus uusimmigrantide ja pagulastega tegelevad kohalikud elanikud, kes on saanud vastava ettevalmistuse nendega suhtlemiseks, kohanevad välismaalased kiiremini. Kohalike elanike kaasamise positiivset mõju uusimmigrantide toimetulekule võis täheldada ka Eestis kohanemisprogrammi läbi viies.
Samas tuleb aga tõdeda, et usuühingute mõju lõimumisprotsessile ei ole ka mujal maailmas piisavalt uuritud. Siiani on religioossete organisatsioonide roll integratsiooniprotsessis saanud pigem populistlikku tähelepanu kui teaduslikel uurimustel põhinevat kajastamist. Seetõttu võimaldab uurimus koguda väärtuslikku materjali ning tõsta ühiskonna teadlikkust koguduste rollist, koostöövõimalustest ja rakendatavate meetmete tõhususest, mis peaks pakkuma huvi integratsiooni valdkonnas töötajatele nii Eestis kui ka väljaspool ning aitama kristlikel kogudustel edaspidi lõimida rohkem teistest rahvustest liikmeid. 
Ülle Rannut,
integratsiooni uuringute instituudi direktor
1 Rannut, Ü. 2009. Kohanemisprogramm kolmandate riikide kodanike lõimimiseks Eestis. Käsiraamat ametnikule ja koolitajale. Tallinn: TLÜ kirjastus.
2 Edwards, R. J. 2012. Religious Agencies and Refugee Resettlement. Memorandum. Center for Immigration Studies. March 2012. Retrieved March 20, 2012 from http://www.cis.org/religious-agencies-and-refugee-resettlement.
3 Barnett, D. 1999. Show Me the Money: How Government Funding Has Corrupted Refugee Resettlement, Center for Immigration Studies Backgrounder, April 1999, http://www.cis.org/GovernmentFundingRefugeeResettlement.
4 Rannut, Ü. 2009. Kohanemisprogramm kolmandate riikide kodanike lõimimiseks Eestis. Käsiraamat ametnikule ja koolitajale. Tallinn: TLÜ kirjastus.
5 Eby, J., Smyers, J., Kekic, E. 2010. The Faith Community’s Role in Refugee Resettlement and Advocacy in the United States, Church World Service Practice Paper, September 2010. Retrieved March 24, 2012 from http://www.churchworldservice.org/site/DocServer/Faith_Based_Humanitarianism_CWS_Conference_Paper_Septemb.pdf?docID=3921 .
6 Portes, A., Rumbaut, R. G. 1990. Immigrant America: A Portrait. Berkeley: University of California Press.
