Kannatuse pühapäev ja paastumaarjapäev

Sel pühapäeval tähistame nii kannatuse pühapäeva kui ka paastumaarjapäeva. Eesti rahvas mälestab küüditamisohvreid.
Kannatuse pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Jeesuse kaasaegsed ei mõistnud tema olemust ega ülesannet, aga kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, saab nurgakiviks, millele toetub Kristuse kirik.
Jeesus on uue lepingu vahemees. Ta on surnud, et kokku koguda kõik Jumala laiali pillutatud lapsed. Kristus kannatas, et anda inimkonnale seda, mida vajame enim.
Paastumaarjapäeva teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest. Sellest tuleb ka püha nimetus Issanda teenija.
Maarjale antud tõotuses avaldub Jumala armu kogu rikkus. Nagu paljud Vana Testamendi isikudki annab Maarja end tervikuna Jumala käsutusse. Ta teeb seda teadlikult ja väljendab oma nõusolekut: «Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle Sinu sõna järgi!»
Maarjapäevade reas on tähistatud ka Maarja külaskäigu päeva (varem 2. juuli, pärast kalendrireformi 31. mai), mille piibellikuks aluseks on Maarja külaskäik Ristija Johannese ema Eliisabeti juurde (Lk 1:39–56).
Selle püha eraldi tähistamine ei ole tänapäeval reeglipärane, seepärast on nimetatud tekst võetud paastumaarjapäeva 2. ja 3. lugemisaasta evangeeliumiks.
Kaido Soom