Armu ja halastust kuritegudes kannatanutele

Ühel päeval aastas mõeldakse Euroopas kuriteoohvritele ja nende lähedastele: 22. veebruaril korraldatakse arutelusid ja palutakse paljudes kirikutes kannatanutele lepitust.

Tallinnas korraldas mittetulundusühing Ohvriabi koostöös Kristiine linnaosa, Kristiine sotsiaalkeskuse ja Peeteli kogudusega kuriteoohvrite toetamise päeval konverentsi «Andestus. Lepitus». Kõneldi kooli- ja perevägivallast ning neile lahenduste leidmisest. 
Ühingu esimehe, koolitaja Jaanus Kanguri (fotol) sõnul kogevad kuriteoohvrid tihti hirmu, tekkinud kahju jääb sageli tegelikkuses hüvitamata. Kannatanud ja nende lähedased vajavad nii materiaalset kui psühholoogilist abi, aga ka eestpalveid.
Inimeste arv, kes toetust, mõistmist ja abi vajavad, on suur. «Eestis langeb aastas kuriteo ohvriks ligi 250 000 inimest, lisaks kogeb vähemalt sama palju inimesi ühel või teisel kujul lähisuhte vägivalda,» ütleb varem Tallinna vangla sotsiaalosakonna juhatajana töötanud Kangur. Seepärast ootab mittetulundusühing oma ridadesse vabatahtlikke, kes oleksid valmis kannatanutele jagama Jumala armu ja lepitust.
Kodanikualgatuslik kuriteoohvrite toetamise ühing Ohvriabi loodi veebruaris 1994, sealtpeale on koos sotsiaalse rehabilitatsiooni keskuse ja kriminaaltöö keskusega päeva tähistatud ning kuriteoohvreid aidatud. Peale pealinna tegutseb ühing ka Tartus, Kohtla-Järvel ja Rap­las. Riiklikul tasemel korraldatud ohvriabi teenust on pakutud viis aastat. Omavahel tehakse tõhusat kootööd.
Ohvriabi asutaja Avo Üprus on öelnud: «Parim vastus kuriteole pole mitte karistus, vaid abi kuriteo ohvrile. See pole vastus, mis saab sündida üksnes politsei ja poliitikute tegevuse läbi, vaid on meie kõigi ühine õigus ja kohustus.»
Rita Puidet