Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses

Advendiaja esimese pühapäeva peamiseks lugemiseks on keskajast pärit traditsiooni kohaselt lugu Jeesuse ratsutamisest Jeruusalemma. Kui maine valitseja saabus linna, siis tuli ta tavaliselt sõjaratsu seljas, mis sümboliseeris tema võimu. Samas on kappavast hobusest kujunenud surma sümbol, sest sõdades hukkus palju mehi. Jeesus ei saabunud Jeruusalemma maiste valitsejate kombel uhkustades ja samas surma külvates, vaid tuli alandlikuna, ratsutades eesli seljas. Nõnda said elavaks prohvet Sakarja ennustused rahukuninga tulekust. Sellest mõttest lähtub ka pühapäeva vana ladinakeelne nimetus adventus humiliationis, alandumise advent. Kristus oli valmis end alandama selleks, et päästa inimkond.
Jõulusündmused kõnelevad sellest, kuidas Jumala Poeg sai inimeseks, mis oli ju tema jaoks  alandumine inimese tasemele. alandus oli seegi, kui Jeesus suri ristil kurjategijana kahe röövli vahel, kandes inimkonna patud. Kristuse armastus inimeste vastu oli nii suur, et ta oli valmis alanduma. Kristus tuli siia maailma, et kinkida inimestele uus aeg – pääste aeg. Igaüks võib osa saada tema toodud lepitusest. Kristus alandus, et meie võiksime saada ülendatud, et võiksime leida tee Jumala juurde. Kogudus tervitab oma saabuvat Kuningat, lauldes hosiannat ja rõõmustades, et Jeesus on päästnud meid osaduseks Jumala ja üksteisega.
Kaido Soom