Eva Jänese maale on sedakorda võimalus näha Viljandi Kunstisaalis. Näitus on mahukas, paiknedes kahes suures ruumis ning hõlmates viimaste aastate loomingut pealkirja all Aspectus. 

Esiplaanil kunstnik Eva Jänes ning näituse avamisele tulnud Tarmo Loodus ja Marko Tiitus Viljandi Jaani kogudusest.

Kunstniku loomesuutlikkusele peab tõesti au andma. Suureformaadilised vineerile maalitud tööd vahelduvad kitsamate tahvlitega, mis omavahel haakudes seeriaks ühendatud, nagu «Kaksteist apostlit», «Mõeldes Uku Masingule», «Palved» Toomas Pauli tekstidele, «Rännakud» jt. Kõik kokku moodustab kompaktse terviku, mis edastab selgesti autori maailmavaatelist hoiakut.

Tekstid maalidel

Kes Eva Jänese loominguga juba varemalt tuttav on, sellele pole  üllatuseks, et kogu tema loomingu algimpulss põhineb sügaval religioossel tunnetusel, olgu see siis väljendatud geomeetrilises vormikeeles või vabama pintslikäsitusega hoogsates kompositsioonides. Sageli on kunstnik kasutanud oma maalidel teksti: tsitaate Piiblist, Uku Masingult ja mujaltki.

Toimima hakkab sõna ja maalikeeles väljendatu koosmõju, kui kunstniku enda siseilma peegeldus, mille algtõukeks on olnud tekstis öeldav. Kordan meeleldi maalil seeriast «Mõeldes Uku Masingule» olevaid autori poolt välja valitud Uku Masingu sõnu: «Mõtlen, et iga jäädav ja kaunis asi maailmas, ka luuletus või maal, mille teinud üksainus, on kollektiivi töö.»

Oska vaadata

Muidugi on pilte võimalik vaadata erinevalt. Võib osa saada üksnes rikkalikust värvi- ja vormimängust, toetudes vaid visuaalsele muljele. Kuid see oleks vaid asja üks tahk.

Et taibata pildi sõnumist enamat, oleks hea omada mõningaid eelteadmisi. Sama mõtet avaldas oma sõnavõtus Viljandi Jaani kiriku pastor Marko Tiitus, tuues näiteks maali «Üksainus nimi», mis esmapilgul pindade, joonte ning värvimängust varjatuna avaneb vaataja ees täielikuna alles sel juhul, kui on ära tabatud kreekakeelne tähekombinatsioon sõnast «Kala», mis on Kristuse nime võrdkuju, ning nõnda hakkab kaasa kõlama kogu kristlik taust.

Üsna tihti ongi tekstiline osa maalides varjatud kujul  ja saab nähtavaks täpsemal silmitsemisel ja süvenemisel.

Siiski mitte kõik maalid pole otseselt ja avatud vihjega religioossusele. Näide, kuidas kompositsioon võib olla üles ehitatud ka mõnele armsale  pärimusele,  on maal «Ehitusmeister J. J-le».

Sooja saia lõhn

Üks autori esivanematest, ehitusmeister ja  puuhoovi omanik Paides, tol ajal Weissensteini nime kandvas linnas, olevat laupäeva varahommikuti  avanud puuhoovi uksed, lubades  perenaistel tasuta nädalajagu pilpaid ette korjata, et tuli saaks kiirelt pliidi alla ja hommikukohv valmis.

Et linnas olevat tegutsenud hulganisti  pagariärisid, siis ei olnud kohvikõrvasegi pärast muret. Terve hommikune Paide linn olevat magusasti lõhnanud saiakeste ja kohvi järele. Mälestuste mälestuses talletunud ehitusmeistri inimlikult ilus tegu ja väikelinna miljöö sai nõnda jäädvustuse  kunstniku loomingu tinglikus vormikõnes.

Kogumulje näitusest on jõuline, kandes tugevalt positiivset eluhoiakut.

Kommentaaris mainis Eva Jänes, et kui tänapäeva kunstis, eriti nooremas kunstis, on  tendents aktiviseerida ning elada välja ja sellega paratamatult võimendada just negatiivset alget, siis tema on püüdnud vastupidist – rõhutada positiivsust ning igavikulisi väärtusi.

Eva Jänese näitus Viljandi Kunstisaalis Vabaduse plats 6 avati 13. mail ja jääb vaadata 21. juunini.

Maarja Vannas