Akadeemia panustab jätkusuutlikkusele

Juuni teisel nädalal kogunesid Tartu teoloogia akadeemia (TTA) õppurid Järvamaale Tagametsa skautide püsilaagrisse, et anda tänavused viimased eksamid.
TTA algusaegadest traditsiooniks saanud suvesess toob metsade vahele kokku õppurid ja õppejõud ning annab võimaluse kohtuda töises meeleolus koolihoones valitsevast vähem akadeemilises õhkkonnas ning arutleda teemadel, mis on sama olulised kui ained õppekavas.
Võimalust üliõpilastega vestelda ning nende küsimustele vastata pidas samuti oluliseks vestlusõhtul külalisena osalenud peapiiskop Andres Põder, kes koos abikaasa Marjega võttis osa ka hilisõhtul laagri metsakirikus toimunud armulauaga jumalateenistusest.
Kooli asutaja Eenok Haameri sõnul on kõigi seniste tegevusaastate jooksul olnud õppeasutuse peamiseks sooviks näha tudengite arengut ja kasvamist, mille juures ühise osadusaja rolli ei saa kuidagi alahinnata. «Akadeemias mõtleme laiemalt sellele, milliseid inimesi meie ühiskond vajab, ning lisaks erialasele pädevusele anname avara hariduse, mis loob võimaluse erinevates valdkondades toime tulla,» sõnas Eenok Haamer.
Hingehoiu eriala on populaarne
Sügisel seisab TTA-l ees teistkordne üleminekuhindamine (esimene oli 2009. aasta septembris) ning üliõpilastele konkurentsivõimelise hariduse andmiseks panustab TTA õppetöö kvaliteedile, ümber on hinnatud õppekavasid ning täiendatud õppejõudkonda. Praegu on Eestis neli teoloogilist erakõrgkooli, mis kõik on läbinud üleminekuhindamise, ning puudusi on leitud kõigi juures.
TTA õppeprorektori Siimon Haameri sõnul on haridus- ja teadusministeerium soovitanud koolidel pidada koostööläbirääkimisi ning TTA on avatud erinevate variantide aruteluks. «Kindlasti ei ole see aga kiire protsess ning seetõttu keskendume praegu täie tõsidusega sügisesele üleminekuhindamisele, et tõestada ekspertkomisjonile oma kvaliteeti ja jätkusuutlikkust ning saavutada positiivne tulemus,» selgitas ta.
Praegu pakub TTA võimalust valida nelja õppesuuna vahel, milleks on hingehoid, kristliku suunitlusega noorsootöö, meedia ja vaimuliku eriala. Siimon Haamer hindas kooli kõige populaarsemaks erialaks hingehoidu, mida mujal polegi võimalik sellises mahus õppida.
«Meie eestvõttel on välja töötatud ka hingehoidja kutse­standard, oleme pingutanud, et seda eriala väärtustataks ja et teave sellisest abivõimalusest ühiskonnas leviks,» märkis ta.
Vajadust hingehoidjate õpetamiseks näitab Siimon Haameri sõnul ka asjaolu, et suur osa eriala omandajatest juba töötab kohtades, kus neid teadmisi igapäevaselt vaja läheb. «Sama võib suures ulatuses öelda ka meie teiste õppesuundade kohta, sest senise statistika põhjal töötab valitud erialal põhitöökohaga või vabatahtlikuna 63% meie lõpetanutest,» lisas ta.
Võimalused koostööks
Praegu on kooli nimekirjas 58 üliõpilast ning tänavu kevadel kaitseb oma lõputööd neli lõpetajat.
Paar viimast aastat on toonud sisseastumiseksamitele ka eelnenud aastatega võrreldes rohkem huvilisi. Siimon Haameri sõnul on sisseastuja kohta otsuse langetamisel oluliseks kaalukeeleks vestlus. «Oleme näinud vahel tõsist huvi ja motivatsiooni inimesel, kes veel ei kuulugi ühegi kiriku juurde, kuid kelles on sügavust ja potentsiaali, mida valitud eriala eeldab.»
Eenok Haameri sõnul pole kordagi aga ette tulnud juhust, et kooli lõpetaja oleks lõputunnistuse saamisel ristimata. Siimon Haameri sõnul peabki õppeasutus oma tugevuseks sõltumatust ühestki kirikust või konfessioonist, mis avab laiemad võimalused koostööks.
Teisel kursusel vaimuliku eriala omandav Andrus Mõttus ütles, et valis TTA, sest nelja aastaga saadavad 240 ainepunkti võimaldavad pastoraalseminaris jätkata magistrikraadita. «Samuti oli selle kooli juures minu jaoks oluline tunne, et mitte ainult minul ei ole neid vaja, vaid ka nendel mind,» märkis praegu juba Kambja ja Tartu Pauluse koguduse teenimisse kaasatud Mõttus.
Bianca Mikovitš