Kaduvad ja kadumatud aarded

Pühapäeva sisuks on kadumatud taevased aarded ja teiselt poolt kaduvad ja petlikud maised rikkused. Eks sellel pühapäeva sõnumil on nii mõndagi kõnekat öelda meie rahvale. Eestlased on sageli oma elus liigselt materiaalsete asjade küljes kinni ja raha väärtustatakse rohkem kui muid väärtusi. Samas pole inimese õnn otseselt sõltuv üksnes materiaalsetest väärtustest.
Inimene vajab küll sööki, jooki, riideid ja kodu, kuid tavalisel särgil ja kallil firmasärgil ei pruugi olla suurt vahet. Ka odavama telefoniga saab sama hästi helistada kui kalliga. Kallite asjade tagaajamine on aga eestlasele sageli omane ja seetõttu ei suuda inimene olla alati elus õnnelik.
Inimese põhivajadused vajavad rahuldamist ja kui need on täidetud, siis annab elule õnne juba hoopis miski muu. Alati on küsimus, kas meie omame asju või omavad asjad meid. Kristlane võib olla vaba materiaalsete väärtuste orjamisest, sest need on kaduvad. Usklik võib otsida kadumatuid aardeid, mis ei hävi ega kao. Vastupidi: kui kõik maised väärtused hävivad, on usk see, mis jääb püsima ja kandma. Inimese väärtus ei sõltu tööst, rikkusest, saavutustest, vaid seisneb selles, et ta on inimene, Jumala loodu.
Kristus on meie eeskujuks. Tema oli rikas, kuid ta sai vaeseks, et meid rikkaks teha.
Kaido Soom