2003. aasta kirikukunstis

8. jaanuari Areenis annab Harry Liivrand artiklis «Maalikunst tuli tagasi» ülevaate möödunud kunstiaastast.
Kunstikriitik nimetab 2003. aastat maalikeskseks, kus maal pani ennast aastate järel taas maksma. Aasta kunstisündmusena toob Liivrand esile Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi tegevuskunstipäevi Mohnil ja Viinistus. Nimetatakse enam kõlapinda leidnud isikunäitusi ja tunnustuse saajaid.
Kirikukunst on liigitatud nišikunstiks. Selle professionaalsemateks õiteks loeb Liivrand Jüri Kaske, Uno Roosvalti ja Urmo Rausi. Jüri Kask on teinud geomeetrilis-abstraktsed maalid Kolga-Jaani kirikusse, mis Liivranna meelest on esimesed sellelaadsed Eestis.
Harry Liivranna ülevaateartiklis tunnustatakse kõrgelt Jüri Kase tütart Alice Kask. PrestiiZika Konrad Mäe medaliga autasustatud kunstnikku nimetab Liivrand «andeks, mille sarnast pole Eesti maalis ammu nähtud, küll aga pikisilmi oodatud».
Uno Roosvaldilt on valminud kuueosaline altarimaal Märjamaa kirikus ja Urmo Rausilt Kuressaare Laurentiuse kiriku 13 vitraazhakent.
Siia ritta võiks lülitada ka 28. detsembril pühitsetud Väike-Maarja roosakna vitraazhi, mille autoriks on Rakvere kunstnik Riho Hütt. Aapo Pukilt valmis 11. märtsiks peapiiskop Kuno Pajula portree, mis seati üles konsistooriumi saalis. Kunstiüliõpilane Natali Pahapill maalis kirikuõpetaja Kalev Raavet, pilt on üleval Halliste koolimajas. Nii oleks 2003. aasta kirikukunsti nimistu täielikum.
Sirje Semm