Kristuse ülestõusmise püha

Meie elu koosneb mitmetest vastanditest. On päev ja on öö. Iga inimese elus on rõõmu ja kurbust. Igal elul on algus ja lõpp. Sellises tunnete vaheldumise pinges mööduvad meie päevad. On tore, kui elus on päikest, rõõmu ja uusi algusi. Samas vahel on nende hindamiseks vaja näha ka vastaspoolt.
Nii oli Jeesuse elus Suur Reede päev täis kannatust, inimkonna patu kandmist ja valusat surma ristil. Vaiksesse laupäeva kuulus jüngrite hirm, kartus ning lein. Kuid elu pahupool ei jäänud sugugi võidutsema, vaid ülestõusmispüha hommikul leidsid hauale rutanud naised tühja haua: Kristus oli üles tõusnud, elu oli võitnud.
Meie elu pimedatel hetkedel eluöös, kurbuses, elu lõpus ja leinas võime mõelda, et see ei jää igavesti kestma. Kord särab taas päike, kord tuleb jälle rõõm ning surmagi järel ootab elu neid, kes usuvad.
Ülestõusmispühade sõnum on kristliku usu kese. Siin tuleb esile usu kõige positiivsem ja vabastavam sisu. Me võime eluraskustes teada, et need on võidetud ja parem ootab meid ees. Kas oskame tõsta pilgud üles Jumala poole ja näha elu helget poolt? Kas suudame uskuda, loota ja armastada? Kas suudame tunda rõõmu sellest, mida Kristus meie heaks tegi? Ülestõusmispühadel võitis ju valgus, elu ja headus!
Kaido Soom