Aitäh võimaluse eest kodukirikust läbi astuda

2001. aasta suve hakul ilmus reklaambuklett «Teeliste kirikud», mis juhatas rändureid avatud kirikuisse. EELK 53 pühakoda olid eelmisel suvel avatud enam kui ühel päeval ja ajal nädalas. Üks neist, Kolga-Jaani kirik oli avatud päikesetõusust loojanguni, nagu seisis kirjas reklaamis. Eesti Kirik palus Kolga-Jaani koguduse õpetajal Ants Toomingal hinnangut projektile «Teeliste kirikud. Suvi 2001», millest allpool lugeda.
Sel aastal on projekti laienemisest huvitatud Eesti Kirikute Nõukogu, kelle eestvedamisel valmistatakse ette samasisulist reklaambukletti. Kõigile kirikuile ja konfessioonidele on pakutud võimalust sel moel näidata oma avatust ja valmisolekut inimeste lubamiseks pühakotta ka jumalateenistuste välisel ajal.

Konsistooriumi poolt laiali saadetud ankeedile on vastanud enam kui pooled EELK kogudused. Eelmise aasta 53 kirikule lisaks on sel suvel avatud ligi 70 pühakoda.
«Täname võimaluse eest viibida selles kirikus. Jumal andku kõigile mõistust, et kirikuuksed võiksid alati kõikjal inimestele avatud olla.»
See sissekanne Kolga-Jaani Johannese kiriku külalisraamatust oleks sobiv kokkuvõte ja tunnustus projektile «Teeliste kirikud» ja selle käivitajaile.
Ja uks avanes
Kolga-Jaani kogudus alustas kirikuuste igapäevast lahtihoidmist 2000. aasta jaanipäeva paiku ja liitus nimetatud projektiga, seljataga aastane kogemus.
Mõeldes neile hetkedele, mil olen sattunud mõne pühakoja juures kõndima, meenub mulle alati üks liigutus. See on vajutus kinniseisva kirikuukse lingile ja käetõmme. Enamasti ei ole sellele liigutusele järgnenud ukse avanemist. Liigutus on olnud spontaanne ja vastus on olnud ette teada.
Kahjutunne võimaluse äralangemisest kirikusse pääseda on jäänud. Kui aga kord sama liigutuse peale kõrge uks avanes, oli üllatus ja ehmatus suur. Pühakoda ja kogudus teretas tundmatut, aga oodatud rändurit. On tore, et selline teretussoov peitub enamuses kirikurahvas ja et ühise terekäe sirutuseks on tehtud tõhusat koostööd. Veel toredam on, et igas rännumehes peitub kohtumis- ja avastamisrõõm, ka selles, kes esmakordselt kirikuust paotada püüab.
Toob elevust
Eestis on loendamatul hulgal Kolga-Jaanisid, Kapa-Kohilaid, Obinitsasid, kust tulnuteks arvatakse need, keda enesest ilu ja tarkuse ning linliku päritolu tõttu madalamaks peetakse. Nimetatud kohtadel on veel hästi läinud, sest nende nimi on rahvasuus kasutusel, olgugi, et asukoht ütleja ajukäärudes paika ei asetu. Paljudel kohtadel aga pole kõlavat nime isegi selliste «suurkujude» jaoks.
«Teeliste kirikud» on ettevõtmine, mis aitab Eestimaa kauneid kohti külalistele näidata ja kodumaad taasavastada meilgi, kes me end eestlaseks loeme ja kristlaseks või kiriku pooldajaks peame.
Kirikuukse avaliolek toob elu kõrvalisse maakohta. Palju siis ühes eraldatud ja suhteliselt privaatses ning peremehekeskses külakohas vaatamisväärset leidub. Suurtest teedest eemalasuvatesse kohtadesse ei lähe külastaja juba seetõttu, et ta teab, kui kurb ja mõttetu tunne on sattuda kuhugi, kus teda miski ei oota ja kust pettunult peab tagasi pöörduma. Kui aga kord on satutud imelisse paika, lahkutud sealt hingeliselt või teadmistelt rikkamana, leitakse käidud tee jälle üles ja taaskohtumisrõõmu otsijal on kindlasti ühes kaaslane, kellega avastamisrõõmu jagada.
Hoiab vargad eemal
Tundub, et kirikuuste avatus aitab eemal hoida ka pahatahtlikud huvilised. Kui vaadelda kirikute rüüstamise juhtumeid, siis näeme, et enamasti on tegemist mõttetu ja meeleheitliku teoga. Vägisi pühakotta tunginu püüab kompenseerida oma vaeva ja hirmu ning on mõttetult lõhkunud ja kaasa haaranud esemeid, mille realiseerimise võimatus ilmselgelt silma torkab.
Kui sellisel hädisel vennikesel on võimalus rahulikult oma nn objekti vaadelda, siis jõuab ta arusaamisele, et kirikus puudub varandus, mis kõmistaks tõeliselt suurt rahakrabina heli, vaid et selle helina rahulik kuulamine pahamõtted summutab ja patutunnistuse sõnad iseenesest selgeks õpetab.
Ideaalne on, kui kirikuuksed on avatud kogu aeg, mitte teatud kellaaegadel või igal päeval varavalgest hilisõhtuni ehk päikesetõusust loojanguni. Vaid just nimelt kogu aeg.
Mida rohkem võimalusi kirikuuste lahtihoidmiseks leitakse, seda kaunim on meie misjonikäsu täitmise vili. Kogu võimalik kulu ja vaev selle saavutamise nimel on ette lunastatud. Lisaks on uste avalihoidmine kasulik ka kirikute sisekliimale.
Ainus kurb kogemus seoses pärani kirikuustega on ennast vastu aknaklaasi oimetuks põrutanud pääsukesed, keda aeg-ajalt päästa on tulnud. Loota võib, et mullu suvel koorunud linnupojad on eeloleval suvel pesatoitjatena vanemate õnnetu kogemuse võrra rikkamad ja targemad.
Ants Tooming

Väga ilus ja heas korras kirik.
Kolga-Jaani kirik on armas väike kirik paljude kenade maalidega. Oli tore seda näha.
Dies ist eine wirklich schöne Kirche.
Jäi hubane ja kodune tunne.
Kaunis pühakoda ja on meeldiv, et teekäijal on võimalus selles kirikus oma vaikushetki veeta.
Heinrich von zur Mühlen Konfirmiert um Pastor Johan Tischler im Jahr 1925. /Üle 90 saksa vanahärra istus tunnikese kunagises kodukirikus, järgmine päev kutsuti ta tagasi sinna, kust me kõik pärit oleme. Lahkunu tütar käis tänamas, et isa oli oma rahu leidnud. – A.T./
Allikas: väljavõtteid külalisraamatust