Kümnest kogudusest seitsme paiknemine vanalinnas tähendab seda, et liikmeskond on pigem personaalne kui territoriaalne ning kirikutele ligipääs muutub paljudele üha raskemaks, tõdeti Tallinna praostkonna sinodil.

Tallinna kogudustes peeti möödunud aastal 1613 teenistust, armulaual käis 27 506 inimest, ristiti 624, leeritati 544, maeti 358; laulatati 163 paari. Eesti keele kõrval toimuvad praostkonnas jumalateenistused ka rootsi, soome, saksa, inglise, läti ja ungari keeles ning viipekeeles, Peeteli koguduses on peetud ka venekeelseid teenistusi.

Mis jäi kõlama koguduse esindajate ülevaadetest?

Nõmme Rahu koguduses on traditsiooniliselt pühapäeviti kirik rahvast täis. Saksa Lunastaja kogudus tahab hakata kasvama – Eestis elab ligikaudu pool tuhat sakslast, kirikuliikmeid on ainult 28! Soome koguduses käib iga päev vilgas lastetöö. Jaani kogudus rõõmustab 100inimeseliste piiblitundide ja Peeteli kogudus peaaegu kõigi teenistusel osalejate armulaual käimise üle.

Toomkoguduses on noored pered hakanud korralikku liikmeannetust maksma. Püha Vaimu koguduse õpetajat paneb muretsema kiriku asukoht: invaliididele ja eakatele muutub kirik kättesaamatuks. Viipekeelses koguduses tuleb palju hingehoiutööd teha. Rootsi-Mihkli kirikusse muuseumi rajamine hakkab teoks saama. Kaarli kogudus soovib arendada mõttevahetust kristlikust haridusest: kas ei võiks lasteaia kõrval ka kool olla? Viimsis oodatakse, millal ükskord uus kirik valmis saab.

Turistid – tülikad, kuid elutähtsad

Vanalinna kirikud on jätkuvalt turistide lemmikobjektid. Kas peaks hakkama ka turistijumalateenistusi pidama? Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piiri sõnul on turiste laias laastus kahesuguseid: ühed (palverändurid, koolid) teatavad tulekust ette, teised (kruiisituristid) käivad kirikust läbi nagu tolmujutt. Palvus, kontsert või muu taoline oleks mõeldav esimese grupi puhul. Küll võiks kirikus turismihooajal olla vaimulik.

Kokkuvõtvalt on praostkonnas ristimised vähenenud, kuid konfirmeeritute arv suurenenud, laulatuste arv on stabiilne. Et puudub statistika lahutuste kohta, ei ole teada, kui paljud paarid kokku jäävad. Matuste arv on langenud. Armulaualiste arvu kahanemine on tingitud üldisest kirikuliste arvu vähenemisest.

Praostkonna majandustegevus läks 2005. aastal samm-sammult üle projektipõhisele tegevusele, millel praost Gustav Piiri arvates on nii negatiivsed kui ka positiivsed küljed.

Kirikukoorid üldlaulupeole

Muusikasekretär Kaie Tanner rõõmustas, et muusikuid on juurde tulnud ja loodud uusi koore. Kõik praostkonna koorid võtsid osa Tartu vaimulikust laulupeost. Tallinna linnaga on hea koostöö. Traditsiooniks on saanud praostkonna laulupäev Nõmme kiriku aias. Juba 28. mail tullakse taas seal kokku ja antakse Nõmme rahva ja kõigi teiste huviliste heaks üks kaunis kontsert.

Esinema kutsutakse ka ilmalikke ja teiste konfessioonide koore. Kaie Tanner paneb kooridele ja nende dirigentidele südamele, et osaletaks tingimata ka ilmalikel laulupidudel, aga veel ei ole ükski koor end kirja pannud. 2007. aastal on noorte laulupidu ja 2008. aastal üldlaulupidu. Riik tagab osavõtvatele kooridele rahalise toetuse. Ka Tallinna linn maksab kooridele projektipõhist toetust.

Praostkonna lastel ja noortel on aastas kaks traditsioonilist üritust: sügisel praostkonna lastepäev Viimsis ja kevadel lastejumalateenistus Rootsi-Mihkli kirikus. Noortetöös on kindla koha leidnud kord kuus Rootsi-Mihkli kirikus peetav Emmause missa, kuhu on oodatud kogu linna noored.

Eeskujuks teeninduspiirkondadega

Sinodil esinenud peapiiskop Andres Põder palus kõigil teada anda, kas uus kirikuseadustik ka toimib. Üldkiriklikult on seatud sihiks määrata koguduste kihelkonna piirid. Tallinn on heaks eeskujuks, sest siin on koguduste teeninduspiirkonnad jaotatud. Tulevik näitab, kuidas seal teenimine tõeliselt käima hakkab. Peapiiskop ütles, et valmimas on kiriklike ametitalituste käsiraamat – agenda. Töö selle kallal käib juba 1990ndate algusest ja tegelikult on saanud kaasa rääkida kõik, kel vähematki soovi on olnud.

Milliseks kujuneb Usuteaduse Instituudi saatus, kas ta jääb ülikooliks või ei? Peapiiskop rõhutas tugeva õppekeskuse vajadust, kus oleks ka nüüdisaegne täienduskoolitus. Kool tasub end ära ainult siis, kui kiriku avalikkus seda aktiivselt kasutab.

Sinodi arutelud kuulatud, ütles peapiiskop kokkuvõtteks: «Ent kõige tähtsam on meil ikka Jumala sõna kuulutamine ja selles osas tehakse Tallinnas tublit tööd.»

Tiiu Pikkur