Ma ei pea kartma, muretsema,
tean – Sind pole seal –
teispool lukustatud uksi,
külmas hauas, kiviga kaetud.

Sa oled üles tõusnud!
Võin leida Sind siit,
saan astuda Su jälgedele,
võin toetuda Su kätele,
järgneda Su julgustavale pilgule.

Soovin, et suudaksin lihtsa rõõmuga
tunnistada Su imelisust,
mõista ülestõusnu ülevust
kõikjal ja kõiges.

Naatan Haamer