83 aastat ootust

➡️ Vaata ka videouudist Tudulinna Rahu kirikus pühitseti uus orel

Viru praostkonna Tudulinna Rahu koguduses oli rõõmupäev. Peapiiskop Urmas Viilma pühitses uue hingamise saanud Soomest pärit oreli ja leeritati kolm uut koguduse liiget.

Heinapallilõhnase augustikuu viimase laupäeva erakordne kuumus ei takistanud Tudulinna uude kirikusse koguneda umbes sajal inimesel: oli lapsi, noori, keskealisi ja vanu. Väga harva näeb kirikus sedavõrd hõlmavat läbilõiget eri põlvkondadest. Oli ootusärevust, rõõmu ja elevust. Oodati pillide kuninga esimest etteastet ja kolme uue noore liitumist kogudusega. Et kirikulisi tuli oodatust rohkem, andis tunnistust laululehtede lõppemine.

Peipsi järvest üheksa kilomeetri kaugusel toimetavale 108 liikmega ja 14 annetajaliikmega kogudusele oli see suur päev. Seda enam, et oreli pühitses peapiiskop Urmas Viilma, kes esmakordselt Tudulinna kogudust külastas. Lisaks ülemkarjasele teenisid pühitsusteenistusel ja leeripühal praost ja hooldajaõpetaja Tauno Toompuu, emeriitõpetaja Avo Kiir, kogudust teeniv diakon Tõnis Tamm ja orelil orelimeister Ago Tint. Külalisena oli kohal oreli kinkinud Hageri sõpruskoguduse Sääksmäe koguduse emeriitõpetaja Juha Valkama, kes oli rahul pilli uue koduga.

Südame põhjani puudutav

Jutluses tõstis peapiiskop esile Tudulinna kiriku sisekujunduse sooja helgust ja muljet, justkui oleks pühakoda alles ehitatud, sedavõrd värske ja uus oli esimene mulje. Ta nimetas omamoodi imeks sündmust, mille keskel viibiti, ja lisas: „Muusika on see, mille kaudu saame samuti kuulutada Jumala sõna. Kirikulauludki on palved, mis meid hoiavad Jumala küljes. Sellele lisaks saame tuge ja jõudu koguduse osadusest, kui tuleme ühiselt kirikusse laulma ja palvetama. Ka kõige keerulisematel hetkedel pole kirikurahvas mitte kunagi lubanud laulul vaikida, ka orelid ei ole vaikinud.“

Puudutav oli jutluses kasutatud tsitaat Tammsaare „Tõe ja õiguse“ II osast, kus Ramilda ütleb Indrekule, et lõhn on lillede laul. „Selle mõttega edasi mängides võime mõelda muusikast kui millestki, mis jõuab meieni ka kõikide teiste meelte kaudu. Kõik, kes on kuulnud orelit hõiskamas või kõige madalamatel nootidel välja hingamas, teavad, kuidas orelimuusika suudab jõuda otse südame põhjani ja puudutada sügavalt meie hinge,“ sedastas peapiiskop Viilma, arutledes orelimuusika tähtsuse üle.

Tudulinna orelite lugu

Usutüli tõttu oli enne II maailmasõda Tudulinnas kaks luterlikku kogudust ja kaks kirikut. Nõukogude ajal 1947. aastal vana kirik suleti ja 19. sajandi lõpust pärinev Gustav Normanni orel toodi üle uude kirikusse. „Õnnetuseks pole uues kirikus vist orel kunagi kõlanud. Oreli tõid üle orelimeister Eduard Kriisa ja professor Hugo Lepnurm. Kuna vana kirik oli väga niiske ja uus vastupidi kuiv, siis see orel kuivas siin kohe kokku. Mina noore mehena üritasin 1979. aastal ta käima saada, aga see ei õnnestunud,“ jagas Ago Tint vana oreli lugu.

2019. aastal jõudis tollase Tudulinna koguduse hooldajaõpetaja Avo Kiireni teade, et Soome Sääksmäe kogudus kingib oma surnuaia kabeli oreli. Et 1939. aastal valminud uues Tudulinna kirikus töötav orel puudus, siis tegutseti kiirelt ja saadigi Soomest jah-sõna. Pandeemia tõttu oli reisimine pidurdunud ja nõnda oli võimalik alles mullu sügisel pillide kuningas Eestimaale tuua. Kevadel alustas orelimeister Ago Tint töid kirikus. Enne seda külmal ajal toimusid ettevalmistused orelimeistri töökojas.

Uus orel on süntees vanast ja uuest

Kangasala orelitehasest pärinevast Sääksmäe kabeli pillist võetakse väga heas korras vilestik ja mehaanika ning paigutatakse Normanni oreli prospekti. Soome orelist jäävad orelimeister Tindi sõnul kasutamata kolm registrit: „Need on barokikõlalised, ei sobi luterlike koraalidega, asendan nad Normanni pehmekõlalistega.“ Kokku saab orelil olema 11 helisevat registrit, kaks manuaali ja pedaal.

Pühitsemise hetkeks oli töökorda jõudnud üks 56 vilega register. Pühitsusteenistusel osalenud organist Urmas Taniloo ütles, et ootab huviga, kuidas terve orel kõlama hakkab: „Elektri- või digitaalorelit ta kindlasti ületab mitmekümnekordselt. Seda on kohe kuulda. Üks register tavalist orelit on parem kui 100 digitaalregistrit.“ Oreli lõplik valmimine võtab veel aega kuu-poolteist. Kui 83 aastat on oodatud, siis pole seda enam palju.

Kätlin Liimets