Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

80 aastat tagasi. Märts 1929

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Muusika on Looja imeline kingitus, laul ja pillimäng on heaks kaaslaseks nii rõõmus kui mures. Vaimulikku muusikat esitati rohkelt kannatusnädalal ja ülestõusmispühadel mitmel pool Eestis.
Ülestõusmispühade lähenedes võttis muusika teemal sõna õpetaja Theodor Tallmeister. Tema mõtted on päevakohased ka nüüd, eriti kui kirikus esinevad ilmaliku mõttelaadiga interpreedid:
«Need laulud, mis kõlavad kantslitelt, on sagedasti eluta ja sisuta. Tehnika ja ettekanne mõnigikord hää, kool ja ettevalmistus korralik, aga hinge ei ole, tuli puudub, elavust ei märka, tundeilma ei ole tunda. Liig kuiv ja dogmaatiline, üleolev ja koolmeisterlik, eluvõõras ja õpitud on see, mis meie pakume… sest kui inimkond ei mõista ülestõusmise kuulutust, kui Naatsareti mees ei ole talle enam  e l a v  isik, siis kaotab ta kõige suurema jõuallika.»
Õpetaja Tallmeister leiab, et muusika on kingitus, mille Looja on teinud inimkonnale, muusika võib teha imet: «Mul on juhtumisi olnud, kus ma istusin kirikus ja pidin kuulama jutlustajat, kes jättis minu täiesti külmaks. Aga kui kõlasid oreli helid, siis tõusis rind, siis tundis süda midagi imeilusat ja muinasjutulist. Inglid hakkasid lendama, Jehoova istus troonil ja tema «palistused täitsid templit». Vaene on nende elu, kes hindavad vaid seda, mis aitab äri teha ja kasu tuua. Inimkond terveneb vaid siis, kui ta leiab üles aadeteilma, kui ta tõstab troonile paremate vaimuväärtuste loojad.» Kõlab kuidagi tänapäevaselt, eks ole?    
Täiendust eesti kirikumuusika varasalve
Meie vaimuliku muusika tagavara oli endiselt õige kasin. Enamasti olid need siiski vana kooliga heliloojad, kes kirikumuusikat kirjutasid. Noorematel oli muudki teha. Nii tuli jumalateenistustel leppida enamasti võõrsilt laenatud muusikaga. 
Nüüd ilmusid aga trükist Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) 12 vaimulikku segakoorilaulu. Need laulud olid mõeldud ettekandmiseks kirik­likel tähtpäevadel nagu palvepäev, paast, uus aasta jne.
Mihkel Lüdig ütleb siiski, et need laulud ei paku midagi uut – kirjutatud on nad harilikus saksa vaimuliku muusika stiilis, lihtsa harmooniaga, vahest ainult mõnes laulus on märgata uuema harmoonia kasutamist. Samas on nad aga kergesti omandatavad. Meloodia on lihtne ja voolav, kergesti meeldejääv.
Konsistooriumisse laekus Eesti Koorijuhtide Ühingu palvekiri toetada aineliselt Johannes Jürgensoni õppereisi välismaale. Jürgensoni eesmärk oli tutvuda sealsete kirikukooridega, tagasi tulles aga jagada oma muljeid teistele koorijuhtidele ja kasutada omandatud teadmisi oma töös kirikumuusikuna.
Rohkesti vaimulikku muusikat
Kaarli kirikus oli kannatusnädalal rohkesti vaimulikku muusikat. Hulgaliselt kuulajaid oli kokku meelitanud lauluselti Ilo palmipuudepühal antud kontsert. Ettekandel oli Beethoveni oratoorium «Kristus Õlimäel». Juhatas Dionyssi Orgussaar. Solistidest paistsid silma Karl Ots ja Bernhard Hansen, kuna Ida Aav-Loo sopran osutus vaimuliku muusika ettekandmiseks vähem kohaseks. Norida andis ka koori kallal: häälematerjal kehvapoolne, intonatsioon määritud, meeslauljate hääleseade puudulik. Kõige nõrgem oli aga sümfooniaorkester, kes väikese arvu pillimeeste tõttu lauljate toetamise asemel hoopis segas musitseerimist.
Esimesel ülestõusmispühal laulis Tallinna Kaarli kirikus Riia Punase Risti Noortekoor Janis Milzarajsi juhatusel. Koor, mis koosnes 150 lauljast, kõlas värskelt ja puhtalt.
Tartus oli palmipuudepühal suursündmuseks Tartu Meestelaulu Seltsi kontsert sealses Pauluse kirikus. Ulatuslik kava pakkus vanema ja noorema põlvkonna tunnustatud ja vähem tunnustatud helimeistrite töid. Noor koorijuht Eduard Tubin juhatas aga sümpaatselt, kuigi vaimuliku muusika tõlgitsemine polnud talle veel omane. Solist Evald Laanenbecki (Laanpere) ettekande mõjulepääsu takistas orelisaade, mis küll noore andeka Alfred Karafini (Karindi) kätes oli, kuid ka temal ei õnnestunud Pauluse kiriku «paendumatust ja kisaregistrilisest orelist sobivaid saatehääli välja manada», nagu kirjutas Eesti Muusika Kuukiri.
Tartus esitati oratooriumi
Kuigi Tartu ülikooli lauluselts Cantate Domino oli alles noor ja väike, tuldi avalikkuse ette juba teise oratooriumiga, milleks seekord oli Händeli «Simson». 1917. ja 1920. aastal oli August Topman selle Tallinnas ette kandnud. Nüüd kõlas teos Tartus esimest korda eestikeelsena. Lisaks veebruaris A. Topmani eestvõttel toimunud teose tutvustamisele oli 1. märtsil veel teinegi tutvustus. Seekord tegi seda prof H. B. Rahamägi, muusikalises osas aga esinesid lisaks koorile ka solistid. Teos kanti täielikult ette 3. märtsil ülikooli kirikus.
Enne pühi oli ülikooli kirikusse üles seatud ka mikrofonid jumalateenistuste edasiandmiseks raadio teel. Nii sai terve Eesti rahvas osa siin toimunud palmipuudepüha, suure reede ja ülestõusmispühade jumalateenistusest. Sai kuulda ka Händeli oratooriumi «Simson». Sealjuures palmipuudepühal oli eriti suurejooneline kontsert-jumalateenistus õpetajate H. B. Rahamägi, A. Tammiku ja J. Tauli osavõtul, mis kõigiti korda läks. Koori juhatas Joosep Aavik. Rahvast oli rohkesti.
Puhkpilliorkester mängis kirikutornis
Valga linnakirikus teenis pühade jumalateenistustel kaasa ka koguduse laulukoor köster J. Pastaruse juhatusel. Esimese ülestõusmispüha hommikul äratas rahvast aga puhkpilliorkestri mäng kirikutornis.
Miina Hermanni Lauluseltsi kontsert kaastegelastega 17. märtsil Tartu Jaani kirikus hoolega valitud kannatusaja kavaga jättis kõige parema mulje. August Topman mängis Bachi «Passacagliat» ning g-moll «Fantaasiat ja fuugat» meisterliku tehnika ja muusikalise tõlgitsusega, kuigi orel oli häälest ära. Publiku erilise tänu teenis aga ära Paula Brehm-Jürgenson, kes esitas aaria Mendelssohni oratooriumist «Elias». 
Kontserdiga tähistati prof August Topmani 25aastast tegevust kirikumuusika alal. Täpselt 25 aastat tagasi oli ta valitud Tallinna Jaani kiriku organistiks. Tema erilisteks lemmikuteks olid vaimulikud suurvormid, mida ta oli ette kandnud ka Estonia Muusika Osakonna segakoori juhina töötades.
Tähistati praosti ametijuubelit
Ega kiriklikud muusikamehed – köstrid ja organistid – nii ühekülgsed olnudki. Helme kandi tubli kirikumuusik Karl Tuvikene võttis enda juhatada Tõrva Kaitseliidu kompanii orkestri, kes oli juba aastaid tagasi muretsenud endale komplekti puhkpille, aga siiani polnud veel nendele häält sisse saanud.
Kirikukoorid omakorda ei pidanud patuks esineda ka ilmaliku kavaga. Näiteks Rakvere kiriku segakoor, keda juhatas F. Siiak. Koori võimekusest annab tunnistust vokaal-sümfooniliste suurvormide kavva võtmine. Viimane selline oli Mendelssohni oratoorium «Athalia».  
13. märtsil tähistati Tallinna Kaarli kirikus praost Aleksander Kapi 25aastast ametijuubelit. Pärit oli auväärt vaimulik Suure-Jaani tuntud Kappide perekonnast, kus isa Joosep Kapp köstri ja kihelkonna koolmeistri ametit pidas. Köstriks sai ka vend Hans, kuna teine vend Artur meie tuntumaks heliloojaks tõusis.
Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas Aleksander Kapp 1902. aastal. 1904 ordineeriti ta Peterburi Jaani kiriku abiõpetajaks. 1905 oli ta Tallinna Pauluse, järgmisest aastast aga juba Kaarli kiriku õpetaja. 1927 oli ta saanud Tallinna praostiks. Aleksander Kapp oli agaralt tegev ka koolipõllul, õpetades usu saladusi mitmes Tallinna koolis.
13. märtsi hommikul külastasid piiskop J. Kukk, Tallinna kirikuõpetajad ja Kaarli koguduse liikmed Kappi tema kodus, andes üle auaadressi ja kingituse. Pidulik jumalateenistus oli Kaarli kirikus. Tervituskõne pidas piiskop, jutlustas juubilar.
24.–25. märtsini leidis Keilas aset Lääne-Harju praostkonna sinod. Nenditi, et igas koguduses töötas laulukoor, kes esines suurtel pühadel kirikus. Raplas, Keilas ja Hageris tegutsesid ka noorte laulu- ja keelpillikoorid, nende peamisteks esinemispaikadeks olid palvemajad ja «külalugemised».
6. märtsil vabastas konsistoorium emerituuri õigustega vanaduse ja haiguse tõttu köstri ametist Kärla köstri Toomas Sömmeri.

Mati Märtin