80 aastat tagasi. Juuli-august 1929

Suvesoe meelitab põhjamaa inimesed toast välja, sestap peeti ka kaheksakümne aasta eest juulis ja augustis mitmel pool Eestis laulu- ja muusikapäevi ning vabaõhu-jumalateenistusi.
Juunikuus aset leidnud vaimulik laulupäev Tartus oli hoogu andnud korraldada samalaadne ka Rõuges. 7. juulil oli sinna ilusa ilma toel kokku tulnud inimesi nii lähemast kui ka kaugemast ümbrusest. Orkestri saatel liikus paarisajaliikmeline ühendkoor Rõuge kirikusse, kus toimuski vaimulik laulupäev. Juhatas Peeter Laja. Vahelduseks esines puhkpillide orkester mõne palaga köster D. Variku juhatusel.
Kava koosnes Tartu vaimuliku laulupäeva lauludest. Et need olid tuttavad, ei peetud vajalikuks teha eelproove, aga see viga maksis end kätte. Teravamalt andis see tunda pasunakoori ettekannetes, mis tihti kõrvale otse valusad olid, nagu kirjutab Muusikaleht. Küll aga näitas vaimulik laulupäev rahva suurt huvi vaimuliku muusika vastu.

Nauditi koorilaulu
Omaette vaimulik kontsert korraldati 20. ja 21. juulil Võrus ärapeetud Võrumaa laulupäeval. See oli solistide kontsert, kus esinesid A. Onno (sopran), J. Lampson (bariton), E. Dachsenberg (viiul), K. Lamp (tšello) ja Peeter Laja (orel).
Viimane oli Juhan Simmi kõrval ka üks laulupäeva üldjuhte. Laulupidu avati Miina Hermanni (Härma) lauluga «Looja kiitus», mis oli valitud laulupäeva alguslauluks mujalgi.
Türi II muusikapäev 7. juulil algas piduliku jumalateenistusega Vabadussõjas langenud sõdurite mälestussamba juures. Kõneles õpetaja P. Nõmmik, esinesid pasunakoorid. Järgmisel aastal taheti Türil pidada esimest korda vaimulikku laulupäeva.    
7. juulil, kui üle Eesti toimus mitmel pool laulupäevi, nauditi koorilaulu ka Põltsamaal. Külla oli tulnud Miina Hermann oma kooriga. Külaliste antud kirikukontsert pakkus suurt naudingut rohkele kuulajaskonnale.
Eriti pääsesid mõjule M. Hermanni enda «Pühapäeva hommikul» ja «Issand, jää meie juurde». Jõuliselt kõlasid Mozarti «Sanctus» ja Händeli «Väärt on Tall». Solistina esines prl A. Omel, kelle laulu saatis orelil M. Hermann ise.

Raplas vilgas kontserdielu
Rapla kirikus nauditi aga samal päeval Tallinna Pauluse koguduse segakoori kontserti. Juhatas hr Biltse. Esitati seitse laulu, mille hulgas olid M. Lutheri «Üks kindel linn ja varjupaik», mida kogudus püsti seistes kuulas. Mitme lauluga astus üles koori meeskoosseis. Solistina esines oreli saatel prl Linnamägi, kelle mahe sopran oli «otse tundeid paitav».
Organist Hilarius Sakaria (Hillar Saha) esinemise kohta ütleb aga toonane ajaleht Eesti Kirik, et «otse häda on kuulata ettekandeid sarnaselt ajast ja arust orelilt». Eriliseks vahepalaks oli üliõpilase Penderi kõne «Laulge Jehoovale uus laul». Rahvast oli sellele kontserdile tulnud palju.
4. augustil peeti Rapla kirikus noortepüha, kus teenisid noorsoo sekretär H. Haamer ja kohalik õpetaja Hirschausen. Kirik oli rahvast täis. Jumalateenistust ülendas koorilaul kohaliku köstri Schützi juhatusel, Valtu segakoor ja keelpilliorkester Kõrtsini juhatusel ning Raikküla segakoor, mida juhatas hr Kutsar.
Rapla kirikus andis 4. augustil kontserdi ka Tallinna Kaarli Lauluselts. Juhatas Johannes Jürgenson , kaastegev oli sopran prl K. Kulbas. Alustati eesti muusikaga: Miina Hermanni «Looja kiitus» ja «Ma tõstan silmad» ning J. Jürgensoni «Ma olen võidu saanud» ja «Palve», millele järgnesid prl Kulbase esituses Stolbergi «Troost» ja Puccini «Palve».
Lõpuks esitati koori, solisti ja oreli ühisjõul Massenet’ «Kui püha on su koda». Hoolimata vana oreli «raugastunud mehanismist» õnnestusid ka J. Jürgensoni esitatud orelipalad. «Rapla elanikud võivad olla õnnelikud, et sagedasti paremat muusikat võivad kuulda,» rõõmustab ajaleht Eesti Kirik.

Teeneka köstri juubel
29. juulil täitus Vigala köstril Jüri Sool 80 eluaastat. Juubilar oli sündinud 1849. aastal Puurmanis, koolis käinud Laiusel ja Tartus, kolm aastat ka kuulsas Valga Cimze seminaris. 1871–74 oli ta Võnnus organist ja kihelkonnakooliõpetaja, 1874–79 Laiusel abiköster ja kihelkonnakooliõpetaja. Alates 1881. aastast, seega juba 48 aastat oli ta olnud Vigala köster, lisaks 12 aastat kihelkonna koolmeister.
Tema kasupojast oli saanud Võnnu köster. Jüri Soo oli siiani säilitanud kärme kõnnaku, kiired liigutused ja nakatava naeru, mis teeksid au igale noorele mehele.
Tal oli palju mälestusi ärkamisaja tegelastest, näiteks Koidulast, kellega ta oli kokku puutunud. Ta oli töötegija, keda evangeelses kirikus nimetatakse ustavaks. Jüri Soo oli 1877. ja 1878. aastal oma Laiuse õpilastega Eesti esimeste võimlemispidude korraldaja. «Kes Jehoovat ootavad, saavad uut jõudu, et nad üles lähevad tiibadega kui kotkad,» kirjutab Eesti Kirik.

Üritusi jagus üle Eesti
11. augustil oli aga Vigalas Õpetajate Ühingu korraldusel kohaliku kirikla aias kihelkonna I laulu- ja muusikapäev, millest võttis osa kuus laulu- ja kaks pasunakoori. Üldjuhiks oli palutud Enn Võrk Tallinnast. Esitati vaimulikke ja isamaalisi laule.
18. augustil oli aga samas noorsoopäev jumalateenistusega kirikus ning järgneva kõnekoosolekuga looduses. Jutlustasid ja kõnelesid noorsootöö sekretär H. Haamer, Mihkli koguduse õpetaja Treu, kandidaat J. Jürgenson ja kohalik õpetaja. Jumalateenistust kaunistas Päärdu noorte puhkpilliorkester.
Narva-Jõesuu kirikus oli 14. juulil äratusjumalateenistus. Kuigi oli ilus ilm, mis suvitajaid randa meelitas, oli osavõtt sellest teenistusest rohke.
11. augustil oli aga samas Narva Peetri koguduse noorte ühingu Astra kontsert-jumalateenistus, kus muusikat tegid ühingu segakoor õpetaja Kiviste juhatusel ja lauljatar prl W. Hanschütz, keda orelil saatis vabakunstnik P. Penna. Jutluse pidas L. Raudkepp Tallinnast. Vihmasele ilmale vaatamata oli kohale tulnud palju rahvast.
11. augustil pühitseti vaimuliku talitusega Valga lastekodu nurgakivi nii luteri kui ka õigeusu kombe järgi. Teenisid Valga Peetri ja Luke õpetaja A. Tammik ja õigeusu preester Melts. Koraale saatis raudteelaste orkester.
18. augustil peeti Võnnus piiblipüha. Külalisena jutlustanud Puhja õpetajat oli kuulama tulnud kirikutäis rahvast. 25. augustil külastas Võnnu õpetaja A. Ein omakorda Puhja kogudust, et seal piiblipüha jutlust pidada.
21.–28. augustini leidis Tallinna Konservatooriumi ruumes aset kõikidele kirikumuusika tegelastele, köstritele ja koorijuhtidele mõeldud kursus, kus õpetati oreli- ja klaverimängu, koorijuhtimist ning arendati «kirikumuusikalist maitset». End üles andnutel tuli osa võtta üld- ja oskustundidest ning harjutada iga päev kaks tundi klaverit ja kaks tundi orelit. Osavõtumaks oli 10 krooni.

Peeti vabaõhu-jumalateenistusi
Ilusad suveilmad meelitasid pidama vabaõhu-jumalateenistusi. 18. augustil olid sellised Narva-Jõesuus ja Rakveres. Viimases oli rahvast nii palju, et laululehtedest tuli puudus. Hoopis omapärane vabaõhu-jumalateenistus peeti aga Rapla õpetaja J. Liivi eestvõttel 11. augustil Varbola Jaanilinna varemetel, kus 700 aastat tagasi toimusid verised lahingud. Nüüd kõlas siin vägev koraal «Mu jõud, sind tahan armastada».
Õpetaja Liiv jutlustas Jumala aust ja tööst, tuletas meelde selle paiga kurba minevikku meie ajaloos, kus vaba inimene orjaks alandati. Liiv avaldas lootust, et igal aastal hakkaksid siin nelja koguduse õpetajate osavõtul toimuma ühised jumalateenistused, sest Varbolas kohtuvad Nissi, Hageri, Märjamaa ja Rapla koguduse piirid. Laululehtede müügist saadud raha läks Rapla kiriku uue oreli heaks. 15. septembriks oli Varbolas välja kuulutatud järgmine jumalateenistus.
Tallinna Kaarli kiriku III pihtkond sai 31. augustil 10aastaseks. Sel päeval oli asunud Kaarli kirikus ametisse ka õpetaja A. Sommer. Sündinud oli ta 2. juunil 1890 Helmes, Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetanud 1916. aastal, misjärel tegi prooviaasta Võrus. Õpetajaks ordineeriti 1918 Kanepis, kust siirdus Võrru abiõpetajaks.
31. augustist 1919 teenis õpetaja Sommer Tallinna Kaarli kirikus. Oli olnud Kaarli gümnaasiumi kuratooriumi, Tallinna Evangeelse Noortemeeste Seltsi ja Kaarli Lauluseltsi esimees. Pidulikul jumalateenistusel teenisid kaasa Kaarli kiriku segakoor ning Mathilde Lüdig-Sinkel, prl Kulbas, Mihkel Lüdig ja Johannes Jürgenson (Juhan Jürme).

Mati Märtin