80 aastat tagasi. Detsember 1928

Detsember 1928
2.
Jõulukuul jagus heal tasemel kontserte peale Tallinna ja Tartu mujalegi.
Viljandi Koidu koori kontsert kodulinna Jaani kirikus oli kenaks vahelduseks kohalikus muusikaelus. Kava oli koostatud hoolikalt, sisaldades muusikat Beethovenist Tobiase ja Türnpuni. Siiski kirjutab Sakala, et «mis laulude ettekandesse puutub, siis võis ju … sellega rahuldudagi, kuigi publik on harjunud sellelt samalt koorilt parematki kuulma». Nii tuligi Koidul karm kriitika ära kuulata.
Esimesed laulud, nagu Beethoveni «Palve» ja Bortnjanski «Israeli karjane» kannatasid palju helistiku vajumise all. Türnpu «Valvur» jäi kahvatuks. Paremini pääses mõjule Hannikaise «Karjase püha», kus vaid tenorite soolokohad soovida jätsid. Tobiase «Eks teie tea» lauldi üpris monotoonselt ja nüansivaeselt.
Koori meeslauljaist oli moodustatud meeskoor. Kahjuks ei pääsenud aga siingi nii «Kyrie eleison» kui ka «Saaks koju hing» mõjule, sest puudus kandvus ja peen muusikaline tõlgitsemine. Tunda andsid puudujäägid diktsioonis.
Solistidena astus sellel kontserdil üles viljandlastest abielupaar Rossman. Kõige rohkem rahuldas Elmar Rossmani (Priit Ardna) orelimäng, kes pillide kuningal esitas Karg-Elerti canzona a-moll ja Frescobaldi prelüüdi g-moll. Publikut polnud aga sellel kontserdil just eriti palju.
Kirikus oli rahvast mullusest enam
Pärnu Eliisabeti kirikus oli 16. detsembril kontsert hiljuti ülesseatud oreli heaks. Esinesid Ph. Lorenzsonn orelil ja H. Anderson tšellol ning tütarlaste gümnaasiumi laulukoor.
Suuri ülesandeid suutsid lahendada teisedki peale Tallinna ja Tartu kooride. Rakvere kirikus kandis kohalik kirikukoor ette Händeli oratooriumi «Messias». Solistid olid Paula Brehm-Jürgenson, H. Kubu ja Karl Viitol, orelipartii esitas Enn Võrk.
Järva-Peetri õpetaja praost Christoph Weermann tähistas esimesel Kristuse tulemise pühal oma 40aastast ametijuubelit. Neljandal Kristuse tulemise pühal oli sama juubel ka Ambla pastoril Joh. Willbergil. Mõlemad olid hea tervise juures ja tegid siiani usinalt evangeeliumi kuulutamise tööd.
13. detsembril oli konsistooriumis liturgilise, agenda ja vaimuliku muusika komisjoni koosolek. Võeti vastu peajumalateenistuse kord, mis otsustati saata kohtadele tutvumiseks, enne kui see usuteadlaste konverentsil arutlusele pidi tulema. Koguduste lauluseltside ja vaimuliku laulupeo korraldamise komisjon otsustati kokku kutsuda 1929. aasta jaanuaris. Kirikumuusikute kursuse kavaga esines A. Topman. Seegi kava otsustati paljundada.
Jõulupühadele tagasi vaadates võis nentida, et osavõtt neist oli suurem kui eelmisel aastal. Näiteks Tallinna Kaarli kirikus oli esimesel liturgilisel jumalateenistusel nii palju rahvast, et Riigikogu esimees pidi püsti tõusma, et õpetaja saaks altarisse minna.
Jõulurõõmu jagati kõikjal
Tartu Ülikooli kiriku lauluseltsi Cantate Domino segakoor ja äsja juurde asutatud naiskoor esinesid korduvalt detsembrikuu jumalateenistustel Ülikooli kirikus. Nii lauldi esimese advendi vespril, jõuluõhtul, esimesel jõulupühal ja vana-aastaõhtul. Lisaks tavalistele a capella lauludele kostsid oreli saatel ka koorid ettevalmistusel olevast Händeli oratooriumist «Simson». Viimane taheti veebruaris tervikuna ettekandele tuua. Solistideks kavatseti paluda Paula Neuman, Alice Kopli-Wiegand, Karl Ots ja Leenart Neuman. Muide, Ülikooli kirikus korraldatavad laupäevased muusikalised vesprid olid populaarsed. Neil õhtutel esinesid lauljad, organistid, viiuldajad jt helikunstnikud.  
Omaette jõulujumalateenistused olid vanadekodudes, haiglates ja vanglates. Nii oli 23. detsembril jõulupuu linnamisjoni eestvõttel tiisikusehaiglas. Jutlustas õpetaja Hasselblatt ja laulis linnamisjoni laulukoor. Järgmisel päeval jutlustas õpetaja Hasselblatt Varjula vabastatud vangidele, koor aga esines langenud tütarlaste haigemajas.
«Oli armas vaadata, kui laululapsed säravate küünaldega peaukse juurest altari ette tulid,» kirjutati 25. detsembril Tallinna Kaarli kirikus toimunud lastejumalateenistusest. Lastele jagati ristikesi, pilte, evangeeliume ja maiustusi. 26. detsembril oli jõulupuu naisvangidele. Laulsid prl-d Meldorf ja Keermann. Börsisaalis oli samal ajal Vigastatud Sõjameeste Ühingu jõulupuu.
28. detsembril jutlustas õpetaja Sommer pimedatele. «Olgugi, et pimedate silmad põlevaid jõulupuu küünlaid ei näinud, siiski säras tuli Taevase Isa kodumaja aknast ka nende hingedesse,» kirjutas tollane ajaleht Eesti Kirik.
Lahkus H. J. N. von Andrea
Otto Hermann oli saanud 50aastaseks. Ta oli õppinud Tallinnas Ernst Reinicke juhendamisel orelit, Konstantin Türnpu juures muusikateooriat ja klaverit ning 1898–1900 Peterburi Konservatooriumis prof Louis Homiliuse oreliklassis.
Tuntud oli ta eelkõige kui Estonia teatri ja Tallinna sümfooniakontsertide esimene muusikajuht, kes ka usinasti heliloojana tegutsenud. Klaveri- ja orelisaatjana oli ta osalenud Aino Tamme, Paula Brehm-Jürgensoni, Marie Mieleri, Ella Masing-Grünbergi jt kontsertidel.
Kuid oli ka kurbust sellel kuul. 13. detsembril oli lahkunud Herman Johan Nikolai von Andreae. Ta oli alles 46aastane. Rahvuselt sakslane, oli ta olnud Tartu saksa seltskonna muusikaelu hing, andes osa oma energiast ka eestlaste teenistusse, õpetades muusikat Tartu tütarlaste gümnaasiumis ja kommertsgümnaasiumis, kirjutades kontserdiarvustusi Postimehele, juhatades Vanemuise suviseid sümfooniakontserte ja olles tegev Eesti Lauljate Liidus. Mitmekülgselt haritud mehena (ta oli õppinud Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas, Riia polütehnikumi mehaanikaosakonnas ning muusikaajalugu, -teooriat ja -esteetikat Leipzigi ülikoolis) oli ta suur autoriteet Tartu seltsi- ja hariduselus. Olles Tartu Jaani koguduse ja Saksa Meestelaulu Seltsi koorijuht, oli ta juhatanud rohkesti vaimulikku muusikat, mille hulgas olid ka Händeli ja Haydni oratooriumid.

Mati Märtin