80 aastat tagasi. Detsember 1928

1.
1. detsembril korraldas siseministeerium Tallinna Kaarli kirikus piduliku leinajumalateenistuse neli aastat tagasi kommunistliku mässukatse ajal langenute mälestuseks.
Kohal olid piiskop, valitsus, diplomaadid, sõjaväelased ning rohkelt linnaelanikke. Hästi valgustatud ning loorberitega ehitud kirikus teenis liturgina F. Stockholm, jutlustas assessor A. Sommer. Pühalikult kõlas «Pisarsilmil mäletame ja hauakünkal austame, kes võitluses on langenud». Solistidena esinesid jumalateenistusel bariton Aleksander Arder ja tšellist Raimond Bööcke.
Seda kurba tähtpäeva tuletati meelde kõikjal üle Eesti. Nii olid päevakohased aktused vaimuliku laulu ja kõnega Valga koolides. Poeglaste gümnaasiumis saatis vaimulikku laulu puhkpilliorkester Madissoni juhatusel. Õhtul oli Valga linnakirikus isamaaline tänu- ja leinajumalateenistus langenud kangelaste mälestuseks. Sedagi ilustas mitme ilusa orkestripalaga poeglaste gümnaasiumi puhkpilliorkester. Rahvast oli kirik puupüsti täis.
3. detsembril õnnistati mälestussammas Balti rügemendi langenud sõjameestele. Pidulikult jumalateenistuselt Nikolai kirikus mindi rongkäigus Toompeale Provintsiaalmuuseumi aeda, eesotsas kohalike baltlaste seltsid ja üliõpilasorganisatsioonid lippudega. Külalistena viibisid kohal Riigikogu esimees K. Einbund (Eenpalu), kindralid Laidoner, Tõrvand, Lill jt. Kitsas õu ei tahtnud kõiki osalisi ära mahutada. Ka siin peeti vaimulik talitus.
Õnnistati Põltsamaa kiriku uus orel
2. detsembril oli Põltsamaa kirikus uue oreli õnnistamine. Prof A. Topman oli tööga rahule jäänud. Piduliku talituse pidas õpetaja Oskar Frey, kes soojade sõnadega rääkis laulu prohvetlikust mõjust. Laululehtedel oli ajaloolisi andmeid Põltsamaa kiriku orelitest ja nendel mängijatest.
Nüüdsel vendade Kriisade tehtud orelil oli kaks manuaali ja pedaal, 33 kõlavat registrit ja 2202 vilet. Suurt rõhku oli pandud intonatsioonile. Kaunid olid sooloregistrid. Võimsalt ja tüsedalt, kuid siiski pehmelt kõlas tutti. Pärast jumalateenistust andis orelikontserdi A. Topman. Rahvast oli kirikus oodatult palju. Samal päeval andis oma kodukirikus kontserdi Tallinna Niguliste koor Jaan Stepanoffi juhatusel.
Mitu vaimuliku muusika kontserti oli Tallinna Jaani kirikus. 2. detsembril esinesid tenor Tenno Vironi, noor orelikunstnik Herman Känd ning sega- ja meeskoor A. Biltse juhatusel. T. Vironi esitas aaria W. Kienzeli ooperist «Evangeeliumimees» ja B. Godardi «Ema haual», H. Känd aga J. S. Bachi ja L. Boellmanni teoseid. Koorimuusikast olid kandvamad lood Josephsoni «Kyrie eleison», Valeriuse «Palve» ja Tobiase «Eks teie tea». Kõneles õpetaja Hansen. Sissepääs oli vabatahtliku annetuse eest, kusjuures paluti annetada vähemalt 25 senti.   
Organist üllatas lauljana
9. detsembril andis Tallinna Jaani kirikus kontserdi üks andekamaid organiste Peeter Laja. Oli näha, et ta oli oma keerulist pilli hästi tundma õppinud. Ka oli tal rohkesti head maitset registrivärvide huvitavaks käsitsemiseks ja temaatilise koe ilmekamaks «liigitlemiseks». Küllaldaselt oli tal ka «virtuositeeti» tehniliste raskuste ületamiseks.
Laja asus juba pikemat aega Võrus ja oli viimastel aastatel Tallinnas harva esinenud. Sellepärast oleks tema Tallinna kontserdile oodanud rohkem publikut, kuid kirikus oli vaevalt sada kuulajat. Kontserdi kava sisaldas aga lisaks O. Mallingi värvikatele jõulukohastele helipiltidele ja Guilmanti parafraasile Händeli teemale veel F. Mendelssohni orelisonaadi c-moll ning J. S. Bachi suurejoonelise d-moll prelüüdi ja fuuga. Laja esitas need kindlalt, stiilselt ja värviküllaselt.
Uudiseks oli aga Laja esinemine lauljana, ta kandis ette kaks laulu Tšaikovski ja Beethoveni sulest. Selgus, et Peeter Lajal on päris meeldiv bariton, mida ta käsitles kõikides registrites vabalt ja ilmekalt. Lauljat saatis orelil August Topman.    
Samal päeval tähistas Tallinna Jaani kirik oma vanadekodu viiendat aastapäeva. Jumalateenistus, mida kaunistas koorilaul, oli kiriku viimase võimaluseni täis toonud. Vanadekodus endas korraldati perekonnaõhtu. Siingi oli rahvast nii palju, et ruumid jäid kitsaks.  
Kontserdid Tartus
Tartu Ülikooli kirikus esinesid metsosopran Paula Brehm-Jürgenson ja 1927. aastal prof August Topmani oreliklassi lõpetanud prl Helene Spulge. Eriti sai kiita lauljatar, kes isegi oma 52. eluaastal «jättis kohati mulje, et see uhke hääl pole midagi kaotanud oma nooruslikust täiusest». Eriti õnnestus tal Morlacchi «Agnus Dei».
Tallinna Toomkiriku organistina töötav Helene Spulge esines Tartus esimest korda, osutades head sõrme- ja pedaalitehnikat. Tema mängus leiti tüsedust ja mehisust, mida naisorganistidel tavaliselt pole.
Tartu Pauluse kirikus oli aga ettekandel Beethoveni suurejooneline missa C-duur. Kaastegevad olid Miina Hermanni Lauluselts, Muusikalise Hariduse ja Kultuuri Edendamise Seltsi sümfooniaorkester ning solistid Olga Mikk-Krull, Ludmilla Orav, Evald Laanenbeck (Laanpere) ja F. Zwetkov.
Juhatas külalisena Arkadius Krull, kes «esitas selle viimistletult ja jõurikkalt», nagu kirjutab 1929. aastal ilmuma hakanud uus väljaanne Eesti Muusika Kuukiri, kuid lisab ka, et «orkestri mõjulepääsu takistas asjaolu, et koosmängus oli tunda vähest harjutamist püsiva juhataja all ja samuti Pauluse kiriku akustika».
(Järgneb.)

Mati Märtin