80 aastat tagasi. Aprill 1929

1929. aastal möödus 400 aastat ajast, kui Martin Luther andis Wittenbergis välja esimese autoriseeritud evangeeliumi-luteriusu lauluraamatu, mis mõeldud laulmiseks kogudusele.
Selle raamatu koostamisel sai väga tähtsaks allikaks katoliku muusika. Sealt sai üle võetud «Rahva Õnnistegija», «Sind, Issand Jumal, kiidame» jt koraalid. Dr August Paris oma Eesti Muusika Kuukirjas antud ülevaates kinnitab, et veel nüüdki on meie evangeeliumi kiriku koraal peamiselt laen saksa evangeeliumi luteri kirikust ja Eestile omapärast on meie lauluraamatust raske leida.
Dr Paris jätkab: «Vaatamata sellele, et meie sajandeid sellel oleme üles kasvanud, tõuseb ühes meie kultuurilise arenemisega ikka teravamalt ja teravamalt selle laenu kas või osalise likvideerimise küsimus ja tarvidus korraldada ise oma vajaliste kirikumuusikaliste väärtuste loomist.»

Tähistati nimepäeva ja ametijuubelit
Tartu Ülikooli kirikus tähistati cantate-pühapäeval oma lauluseltsi Cantate Domino nimepäeva. Nimepäeva eelõhtul anti ülikooli kirikus kontsert, kus peale lauluseltsi enda kooride esinesid lauljad pr-d Salme Sõber-Pärtelpoeg ja Alice Kopli-Wiegand ning orelikunstnikud prl Helene Spulge ja August Topman. Pühapäeval oli kontsert-jumalateenistus. Sel puhul andsid koguduse õpetajad Cantate Dominole üle lipulaulu, mille viisi oli kirjutanud August Topman. Kirik oli päevakohaselt kaunistatud. Pärast lõunat oli Kristlike Noortemeeste Ühingu ruumes Cantate Domino lastekoori pidu ja õhtul lauluseltsi enda perekonnaõhtu. 
Pastor Hansenil sai täis 40 aastat vaimuliku ametis Rõngu koguduses. Juubilar oli sündinud 26. veebruaril 1860 Paistu kirikumõisas. Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas ta 1886. aastal. Oli töötanud õpetajana Helmes ja Kolga-Jaanis. 16. aprill 1889 oli see päev, kui Hansen Rõngu elama asus. Nüüd, 40 aastat hiljem käis sel päeval kirikukoor juubilari tervitamas. Juubelipuhuse jumalateenistuse laululehed olid sisustatud päevakohaste laulusalmidega, kaanel pastor Hanseni pilt.
Vaatamata külmale ilmale oli oma pastorit austama tulnud palju rahvast. Tema saabumisel kirikusse mängis kohalik puhkpilliorkester koraali «Meil tuleb abi jumalast». Tervituskõne pidas praost Ederberg. Kogudus annetas oma hingekarjasele kuldristi. Jumalateenistust kaunistas kiriku laulukoor ja puhkpilliorkester.

Hooaja suurim koorikontsert
Eesti Koorijuhtide Ühing ühes Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsiga korraldas 13. aprillil hooaja suurima koorikontserdi, milles tegid kaasa peaaegu kõik pealinna paremad segakoorid (umbes 600 lauljat), sealhulgas Tallinna Kaarli kiriku lauluselts. Koorid laulsid nii üksikult kui ka ühendkoorina. Viimase kavas oli ka Rudolf Tobiase «Eks teie tea». Koorilaulule pakkusid vaheldust solistid, teiste seas ka Johannes Jürgenson (Juhan Jürme), kes mängis oma orelifuuga ja Grey «Offertoire».
20. aprillil oli vaimulik kontsert Tallinna Toomkirikus. Kõnega esines Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Grünberg, kes rääkis teemal «Meie kirikuaasta kaunimaid koraale». Sellele järgnenud muusikaline osa oli organist prl Helene Spulge käes, kes huvitava registreerimisega mängis lisaks koraalidele ka veel Bachi ja Regeri töid. Prl Spulge juhatas väga edukalt oma segakoori, kelle hulgast äratasid tähelepanu ilusad selged sopranid.    
Loksa koguduse köstriks valiti alates 1. aprillist senine Läänemaa Mihkli kiriku köster Arnold Jakobson.

Vaadati kaugemale
16. juuniks oli Tartusse plaanitud esimene vaimulik laulupäev ja kuigi üles oli end andnud juba 49 koori 1561 lauljaga, oli põhjust ka muretsemiseks. Nootide trükkimisega saadi juba ühele poole, aga koorideni polnud need veel jõudnud. «Kas sellega kooride ettevalmistus mitte liig hiljaks ei jää?» küsiti murelikult. Igaks juhuks otsustati osa laule laulupäeva kavast välja jätta.
Türi kogudus vaatas aga veelgi kaugemale. Seal taheti kiriku orel ümber ehitada kontsertoreliks. Et selleks raha saada, otsustati köster J. Weeberi ettepanekul 1930. aasta suvel Türil Järvamaa vaimulik laulupäev korraldada.

Mati Märtin