Mai 1926

2. mail pühitses piiskop Jakob Kukk Tartu ülikooli kiriku uue oreli. Kirik oli ehitud ja rahvast tulvil.

Jumalateenistust kaunistas koguduse koor H. Walki juhatusel. Sobiva meeleolu lõi alguslaul «Ma laulan suust ja südamest». Pärast pühitsemist tutvustas oreli võimalusi koguduse organist O. Freymuth.

Momendil oli tarvitusel kolm manuaali, neljas polnud veel valmis. Registreid oli kokku 52, neist 51 helisevat. Juurde oli tulnud 18 uut registrit, kuna 16 oli täiesti ümber intoneeritud. Vilesid oli 3041. Ehitanud oli selle pilli endise Pärnu õpetaja Kolbe poeg riialane Herbert Kolbe, kes samuti oli usuteadust tudeerinud. Õhtul oli ülikooli kirikus uuel orelil esimene kontsert, mis üleva mulje jättis.

Üksikasjalikumalt tutvustati orelit 9. mail. Taevaminemise pühaks oli Tallinnast palutud kontserti andma Peeter Laja, kes täitis kava eesti heliloojate loominguga. Sügisel oli lubanud tulla esinema aga prof August Topman.

Eelmine ülikooli orel oli ehitatud 1910. aastal, kuid juba 1915 töötati tollase organisti prof dr Girgensohni ülesandel uuenduste kallal, sest pill ei vastanud ootustele. Kolmandat manuaali ei saadud omaette tarvitadagi. Suurt kahju tegid pillile sõja-aastad 1918 ja 1919, kui kirikut ei köetud. Muretseda tuli ka täiesti uus pult, vana müüdi konservatooriumile harjutusoreli tarvis.

Ei saa me läbi köstrita   

Meie kirikuid oli tabanud aga üks iseäralik nähtus – kaotada ära köstri amet. Alguse oli lahti teinud Tallinna Püha Vaimu, järgnesid Tartu Maarja ja Laiuse. Nüüd oli kuulda, et ka Lihula tahtis sama teed minna ja vaid organistiga läbi ajada. Miks?

Meie üks kirikuautoriteete Hugo Bernhard Rahamägi muretseb: «Ei hakka praegu arutama, kus põhjused peituvad niisuguse nähtuse tekkimiseks. Kuid siht paistab silma: tahetakse lahti saada köstrist ja arvatakse, et kõige lihtsam tee on – kaotada köstri koht. Kuid kas see on õige tee? On meie kirikus juba küll töötegijaid? Kuidas mõtleb näiteks Lihula, kellel abikogudus, läbi saada ilma köstrita? Kes peab jumalateenistusi, kui õpetaja abikirikus? Ei ole kiriku ametnik kohane, siis tuleb seaduslikul teel tema asemele uus leida.»

Konsistooriumi ringkirjaga teatati kogudustele, et köstri ameti ärakaotamist ei saa kuidagi heaks kiita.

Laulud ei lõpe

Tartu Akadeemilise Meeskoori maikontserdi kava oli tüse, sisaldades nii ilmalikku kui ka vaimulikku heliloomingut Palestrinalt, Lottilt, Mozartilt, Haydnilt ja meie endi heliloojailt. Võrreldes aasta eest antud kontsertiga oli koor arvukamaks ja jõurikkamaks muutunud. Eriti suurejooneliselt ja tüsedalt kõlas Leenart Neuman-Helisalu juhatusel Rudolf Tobiase «Eks teie tea, et teie Jumala tempel olete».

Esinemine oli peaprooviks kontserdireisile, mis pidi juunis viima koori Budapesti. Olgu ette öeldud, et ka Ungari publikule meeldis kõige rohkem just Tobiase laul.

Keila Laulu- ja Mängu Selts oli hakanud suurt rõhku panema koorilaulu edendamisele. Selleks korraldati hääleseade ja noodiõpetuse kursused, mis kestsid kogu talve ja kus hääleseadet käis õpetamas Estonia ooperilaulja Aleksander Kikas. Tulemusi võis näha Keila kirikus toimunud vaimulikul kontserdil, mille kavas olid segakoori- ja soololaulud ning orelipalad.

Esinesid nii Aleksander Kikas ise kui ka tema õpilased, kes näitasid head häälekooli. Samuti kõlasid hästi koori naishääled, kuna meeshääled jätsid veel soovida. Orelil esines O. Krupp Tallinnast. 

Aga 30. mail õhtul lõi pikne Pirita kloostri varemetesse, kahjustades neid tunduvalt.

Mati Märtin