80 aastat tagasi

Oktoober 1927
28. oktoobril pidas oma peakoosolekut Eesti Koorijuhtide Ühing. Selle esimees oli Karl Leinus, sekretär Dionyssi Orgusaar. Nüüd said ühingu liikmeiks ka meie tuntud kirikumuusikud prof August Topman ja Enn Võrk. Juba varem oli ühingusse astunud Johannes Jürgenson (Juhan Jürme). Kavas oli korraldada muusikakursusi ja pidada referaate. Topman saigi kohe ülesande koos Tuudur Vettikuga ette valmistada loeng Mart Saarest.
22. oktoobril viis aurik Kungla Estonia Muusika Osakonna segakoori Soome. Õieti läks 150 lauljast teele 100, ülejäänud pidid rahapuudusel maha jääma. Samal õhtul oli ilmalik kontsert Helsingi Üliõpilasmajas. Vaimulik kontsert oli 23. oktoobril Helsingi Nikolai kirikus. Selle esimese osa täitis klassika: Palestrina «O Domine Jesu», Iisraeli laste koor Händeli oratooriumist «Simson», Mozarti «Ave verum» ja Gounod’ «Iisraeli vangid Paabelis».
Teine pool oli pühendatud eesti muusikale: Friedrich August Saebelmanni «Palve», Juhan Aaviku «Õhtulaul», Mart Saare vaimulik rahvaviis «Nüüd kiitkem Jumalat», Cyrillus Kreegi kaks vaimulikku rahvaviisi: «Mu süda, ärka üles» ja «Armas Jeesus, Sind ma palun», Rudolf Tobiase «Eks teie tea». Karl Ots laulis Artur Kapi «Vaimuliku aaria» ja Paul Pressnikoff mängis orelil Peeter Süda prelüüdi ning fuuga g-moll. Pühalik tunne valdas niihästi lauljaid kui ka kuulajaid, kui Tobiase vägeva «Eks teie tea» lõppakordid kiriku võlvistikus vastu kajasid. «Tundus, nagu ei kuulukski see helitöö maapealsete hulka,» kirjutas ajaleht Vaba Maa. Kontserti juhatas Juhan Aavik.
Tartu ülikooli kirikus andis 16. oktoobril oma esimese kontserdi uus organist Joosep Aavik. Mitmekesine kava sisaldas ainult kõige paremaid ja väärtuslikumaid teoseid. Ilus mõte oli kontserti alustada J. S. Bachi koraaliga. Sellele järgnenud sama helilooja prelüüd oli hästi fraseeritud ja registreeritud, kuna fuuga ei tulnud tarvilikul määral puhtalt ja rütmiliselt laitmatult kuuldavale. Joosep Aavik tutvustas end ka solistide saatjana.
Oma haruldaselt ilusat häält näitas Alice Kopli-Wiegand Max Regeri ja Hugo Wolfi lauludes, neid sügava tunde ja arusaamisega ette kandes. Tõsi, siin polnud orelisaade kõige täpsem, selles oleks saanud suuremat dramatismi näidata. Beckeri «Tee mind õndsaks, oh Jeesus!» jättis kuulajaile sügava mulje. Tšellist Udu Topman mängis Hannikaineni ja Melartini aariaid ilusa, vaba tooni ja sooja tundega.
Joosep Aaviku esinemine sel õhtul näitas organisti musikaalsust, head maitset registrite valikus ja arenenud pillivaldamist. Eriti Guilmanti helitööd mõjusid oma ilusasti värvitud kõla ja tujurikka sisuga. Huvitava tõlgitsusega hiilgas ka Regeri «Kyrie eleison» ning Liszti fantaasia leidis dramaatilise ja põneva ettekande. «Noor kunstnik võitis selle kontserdiga hea lugupidamise ja annab kõige paremaid lootusi tulevikus,» kirjutas Postimees.
Vaimulik kontsert oli ka Kuusalu kirikus. 2. oktoobril esines siin Kuusalut «sageli heatahtlikult külastav» orelivirtuoos Paul Pressnikoff, kes esitas Pachelbeli ja Bachi helitöid. Kaastegevad sellel kontserdil olid prl O. Ellermann (sopran) ning hr-d R. Sturm (viiul) ja G. Gelts (vioola).
9. oktoobril leidis Tallinna Misjoni Seltsi ruumes aset Tallinna Pauluse koguduse perekonnaõhtu. Alguspalve ja pikema kõnega astus üles õpetaja Kuusik, kes rääkis rahva hingelistest väärtustest, mis kallimad kui kuld. Näidati udupilte «Rännak läbi Austria» ning esinesid lauljad prl Salum ja pr Pihlakas, kirikukoor ning instrumentaalsolistid.
Raplas austati vanemaid kirikutegelasi. Neist kirikumees Mats Wachtmann oli kiriku teenistuses olnud juba 40, koguduse vanem Jüri Leidtorp aga 30 aastat. 25aastase staažiga köster Philip Schütz sai ümbriku «midagi tõotava sisuga». Koosviibimine lõppes isamaalise laulu ja nõukogu esimehe sooviga «Ole ustav surmani, siis tahan ma sulle elukrooni anda».
Teguri töökoda Tartus oli Tori kirikule uue kella valanud. 2. oktoobril oli selle pühitsemiseks pidulik jumalateenistus. Esines Tori ühendatud laulukoor hr Habichti juhatusel, orelil saatis organist Lorenzon. Lisaks kohalikule õpetajale teenisid kaasa Saarde õpetaja Torrim ja õpetaja Grünberg Pärnust.
Vändras oli kiriku katsumine, mida toimetas praost W. Schultz Pärnu-Jakobist. Sel puhul oli Vändras 22. oktoobril liturgiline jumalateenistus, kus osales ka kirikukoor. Järgmisel päeval pidi aru andma Piirsalu kogudus Läänemaal. Siinse köstri Ed. Wiecki head tööd tunnistasid nauditavalt esitatud koorilaulud.
Usupuhastuspüha 30. oktoobril oli Narva Aleksandri kiriku suurpäev. Kohale oli sõitnud piiskop J. Kukk, kes maitserikkalt ehitud ruumikas kirikus piduliku jumalateenistuse pidas, mida Narva Meestelaulu Seltsi juures tegutsev segakoor oma lauludega võimsalt ja meeldivalt kaunistas.
Ka Karja kirikus Saaremaal peetud usupuhastuspüha jumalateenistus vääris tähelepanu. Kirik oli kaunistatud lillede ja girlandidega uue õpetaja kohalejõudmise puhul. Mis aga eriti rõõmustas, oli koguduse koori ülesastumine.
Oli kurbagi sel kuul: 14. oktoobril saadeti Vanemuisest viimsele teekonnale kirjanik August Kitzberg. Algas see Miina Hermanni (Härma) lauluga «Õhtul sai valgus», mis komponeeritud spetsiaalselt vanameistri ärasaatmiseks. Saalis valitses hauavaikus, kui kõlasid sõnad: «Issand, jää meie juurde, kui õhtu jõuab ja päike veereb.» Miina Hermanni segakoor esitas veel teisi laule, nagu «Mu tee on käidud, koju minna nüüd laske väsind rändaja», «Tähtede taga» ja «Muru kasvab mulla peale».

Mati Märtin