80 aastat osadust Inglise Kirikuga

Tallinna toomkoguduse lõikustänupüha jumalateenistus oli sel aastal eriti esinduslik.

Kaasa teenisid nimelt Porvoo osaduskonna 14 liikmeskiriku esindajad, sealhulgas seitse piiskoppi. Tallinna olid nad tulnud, et osaleda järjekordsetel osaduskonna konsultatsioonidel. Ühtlasi tähistati aga ka 80 aasta möödumist täieliku osaduse loomisest Inglise anglikaani kiriku ning Eesti ja Läti luterlike kirikute vahel.

Minevikku meenutades
Inglise Kirik oli juba XX sajandi algusest peale astunud samme osaduse loomiseks Põhja-Euroopa luterlike kirikutega. Rootsi ja Soome järel jõudis 1938. aastal järg Eesti ja Läti omade kätte. Nendega sõlmitud Lambethi kokkulepe nägi ette vastastikust armulauaosadust ja osavõttu piiskoppide pühitsemisest ning võimalust oma vaimuliku puudumisel teise konfessiooni esindajal ristimisi ja laulatusi läbi viia. Tõsi, järgnenud ajaloosündmuste tõttu jäi see kokkulepe suuresti paberile.
Nüüdseks on Briti saarte anglikaani kirikute ning Põhja- ja Baltimaade luterlike kirikute suhted uuele tasandile viinud 1990. aastatel loodud Porvoo osaduskond. Selle liikmed on ka EELK ja Läti Evangeelne Luterlik Kirik Välismaal ning vaatlejana Läti Evangeelne Luterlik Kirik. Nende esindajatena teenisid aastapäevateenistusel kaasa vastavalt peapiiskopid Urmas Viil­ma ja Lauma Zušēvica ning piiskop Einārs Alpe. Inglise Kirikut esindas Tonbridge’i piiskop Simon Burton-Jones. Muu hulgas luges ta ette ka Inglise Kiriku pea, Canterbury peapiiskopi Justin Welby isikliku aastapäevatervituse.

Rahu ärevatel aegadel
Lisaks lõikustänupüha meenutamisele tuli jumalateenistusel ikka ja jälle kõneks tõdemus, et elame keerulisel ja ebakindlal ajal. Osalt tuleneb see muidugi Ühendkuningriigi peatsest lahkumisest Euroopa Liidust, mis ei jäta mõjutamata sealseid kirikuidki. Ent piiskop Burton-Jonesi jutluses tõmmati ka paralleele 80 aasta taguse aja ja tänapäeva vahel.
Nagu toona ei osanud inimesed arvata, milliseid kannatusi pidid peagi taluma nii Suurbritannia kui Eesti ja Läti rahvad, ei tea me tänagi, mida tulevik toob. Piiskopi sõnul annavad ärevuseks põhjust näiteks populismi esiletõus ning autoritaar­sete valitsejate katsed kodanikuühiskonda alla suruda. Selles olukorras kutsus Burton-Jones üles heitma oma mured Jumala peale ning otsima seda rahu, mida on võimalik leida osadusest Temaga.
Küllap mõjus just praegusel äreval ajal iseäranis tähendusrikkalt ka ühise armulaua pühitsemine eri rahvustesse ja konfessioonidesse kuuluvate vaimulike poolt, mille tunnistajaks toomkogudus möödunud pühapäeval oli.
Rain Soosaar