* * *

Veel viivu, enne kui õied
vajuvad longu või õhtul mööduvad külmad tuuled.
Vesta vaikselt, jutusta sõnadest, millest alati aru ei saa,
kuid need pole võõrad, et pärale jõuaks.

Mis on tuum,
kus on ülal?
… ja keskne, alus ja põhi?

Mis on jääv,
kus mu veli?
… ja kinkiv, elav ja püha?

Veel viivu, enne kui lähed,
vesta vaikselt, sest ilus on su and.

Arho Tuhkru