* * *

Üle mäe kaardub vaikne rõõm, mis puudutab koja lävelauda ja mu madala kodu uksepakku, ääri-veeri ripsab piitjalgu ja uksepalgeid.
Nii vara kui hilja avaneb uks teelisele, paludes koja kääksuvaid hingi. Siia mahub koos hommiku- ja õhtukaar, mis kohtub nii lõunakandi kui põhjasuunaga.
Maa madalast lävest, üle kulunud uksepaku tõstan südame, mis ääri-veeri ripsab Su kõrguste trooni piitjalgu ja saladuste looride palgeid, mis just praegu puistab kaardudes vaikseid rõõme …