* * *

Poleks vaeva pudemeid mu pihkudes,
Vaataksin juhmunud silmil upsakalt.
Poleks kaotuse katkeid mu mälestusis,
Lausuks suu tühjuse üminaid.
Poleks kartuse värinaid mu südames,
Kannaksin mõistmatust hõlma all.

Usun, sest hirm pole mulle võõras,
Hingevabinas saan julgeks.
Loodan, sest olen pidanud loobuma,
Pühkinud pisaraid palgel.
Armastan, sest olen olnud tühjuses,
Proovinud päevi piskuga.

Tänan Sind, Issand, kes tunned, mis on hirm, kaotus ja valu.
Rõõmustan, et olen koos Sinuga tunda saanud elu.

Daisy Lappard