370 aastat pühitsemisest

Eesti puukirikutest vanimal – Ruhnu vanal kirikul – täitus 22. aprillil 370 aastat pühitsemisest.

Sel kaugel ajal, kevadel 1644, kuulus Ruhnu alles Kuramaa hertsogile ning asjatundjad on jumalakoda võrrelnud samaaegsete Kuramaa puukirikutega. Kes teab, ehk sai kirikuehituse ajendiks äsja võimule tulnud hertsog Jakobi kingitus – ruhnlastele tänutäheks ja oma isa mälestuseks saadetud hertsog Wilhelmi suur portree, mis vanasse väiksesse kabelisse ei mahtunud.
Portree koopia on puukirikus tänini, originaal aga enam kui saja aasta eest Lätti tagasi viidud ning praegu Rundale lossmuuseumis.
Ei ole täpselt teada, kas Kuramaa keevaline ja õnnetu elukäiguga hertsog Wilhelm (1574–1640) ise tõepoolest Ruhnus peavarju leidis. On siiski erakordne, et väikesaare arhailine ja talupoeglik puukirik on Eesti kirikutest ainus, mille interjööri ehib valitseja paraadportree, siin kogunisti koos hertsoglike, Wilhelmi ja tema abikaasa hertsoginna Sophia vapp­epitaafidega.
Ruhnu puukiriku jumalakojaks taaspühitsemisest saab tuleval aastavahetusel 15 aastat.
Sirje Simson