Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

30 aastat täis rõõmu ja Issanda armu

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Ühispildile kogunesid koos tänujumalateenistusel teeninud vaimulikega Eesti Kiriku töötajad, kohal olnud nõukogu ja kolleegiumi liikmed. Tiit Kuusemaa.

30 aastat osadust, rõõmu, lugematu arv kohtumisi ja töö­tunde, ärevaid hetki, sõprade toetust, nalja ja naeru, magamata öid, ühiseid sõite ja palju muud – see kõik kokku moodustab Eesti Kiriku argi- ja pidupäevad. Need 30 aastat meenutusi ja tänu mahtusid paari tundi reedel, 16. oktoobril, mil toimetus koos külalistega tähistas Tartu Jaani kirikus tänujumalateenistusega Eesti Kiriku taasilmumise aastapäeva.

Imede aeg

Eesti Kiriku toimetajad on kirjutanud sadu ja sadu lugusid. Kui aga kõik toimetusega seotud lood üles kirjutada, võiks kokku saada raamatu. Suur on naljakate lugude pagas, aga ka palvehetkede hulk. Meenub, et kord Hiiumaal olime ühel päeval järjest kolmel jumalateenistusel.

Eesti Kiriku ajalukku jääb ka Jaani kiriku iidsete võlvide all peetud tänujumalateenistus, kus teenisid peapiiskop Urmas Viilma, piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets, õpetajad Mihkel Kukk (kol­leegiumi esimees), Kai­do Soom (teoloogiline kon­sul­tant), pastor loci Triin Käpp, diakon Kätlin Liimets (toi­metaja), Sirje Semm ja Liina Raudvassar. Orelit mängis lehe endine töötaja organist Anneli Klaus.

Kirikulehe esimene peatoi­metaja piiskop Joel Luhamets pidas pihikõne, milles toonitas pühakirja sõnale truuks jäämist. Kuulates jumalasõna „Tänu olgu Jumalale, kes meid Jeesuses Kristuses viib igal pool võidukäigus kaasa ja teeb kõigis paigus meie kaudu avalikuks oma tunnetuse lõhna“ (2Kr 2:14), käisid küllap kõigil meeltest läbi kirikulehe ja tema tegijatega seotud mõtted ja tunded. Seepärast julgen öelda, et üheskoos jumalasõna kuulates ja palvetades, lauldes ja Issandat ülistades tundusid möödaläinud 30 aastat kui üks armurohke tund. Oli hea olla koos inimestega, kellele läheb korda kirikulehe sõnum ja tema käekäik. 

Peapiiskop Urmas Viilma rääkis jutluses (Jh 15:4) pühen­dumisest, viinamäe isandast, tööst ja tasust (jutlus on avaldatud 8. lk). „Jumalariigis kehtib teist­su­gune tasusta­mi­se kord: kõik saavad võrdse tasu. Ja see ei ole mitte võrdselt madal tasu, vaid kõik saavad võrdselt kõrget tasu. Nii kõrget, et nad ei suuda seda iial oma tööga välja teenida. See tasu ei ole mitte tööpanuse eest, vaid ustavuse eest oma isandale.“

Tulid, et jääda

Ju see on olnud Jumala soov, sest ta on juhatanud kirikulehe juurde inimesed, kellele on seal töötamine saanud eluviisiks. Nii kirjutas kord tegevtoimetaja Liina Raudvassar, kes jõu­dis kirikulehe juurde üliõpilas­põlves. Sirje Semmtuli pea­toimetajaks, et jääda. Seda rasket vankrit on ta vedanud peagi veerand sajandit. 

Tartu linnapea Urmas Klaas nimetas tervituskõnes Eesti Kirikut majakaks, mis helgib ja saadab sõnumit ja mille lugeja ta on olnud kogu ilmumise aja ning viimastel aastatel ka kirjutaja. Lin­napeana väljen­das ta tänu, et lehe toimetus on just Tartus. 

Päeva muutis aga veelgi soo­je­maks asjaolu, et Eesti Kiriku töötajate kõrval andis pea­piiskop koos piiskop Tiit Salu­mäega kirik­li­kud auta­sud üle teistele Lõuna-Eestis elavatele kõrge tunnuse pälvinutele. 

Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder andis edasi tervitused ja tänukirja hea koostöö eest Eesti Kirikute Nõukogult, tervitused siseministeeriumi usuasjade osakonnalt ja isiklikult enda ning abikaasa Marje poolt. Andres Põder tegi üleskutse: et kaugel ei ole enam aeg, mil saame tähistada Eesti Kiriku esmailmumise 100. aastapäeva, oleks vajalik kokku koguda mälestused inimestelt, kel on kirikulehega seotud meenutusi jagada.

Reedehommikune kirikulis­te hulk oli kinnituseks, et leht on paljudele oluline. Kui iga töö tulemus pole alati käega katsuda, siis kirikuleht on iga nädal lugejate hinnata. 28 aastat on lehte küljendanud Salme Uustare, kes praegu on teatepulka edasi andmas. Piiskop Tiit Salumäe tegi tagasivaate EELK oma ajalehe ajaloole (esmailmumine 1923) ja ütles, et ta on imetlenud, kui ennastületavalt on lehetööd tehtud. „Jumal on lasknud korda minna asjadel, mis on selge ime,“ sõnas ta.

Ja kui teoloogiadoktor Ran­dar Tasmuth sõnas lõ­petuseks, et kirikuleht aitab kaasa eesti keele püsimisele, siis mõtlesin omaette, et meie tulevik istub praegu liivakastis ja hakkab peatselt lugema õppima. Hea on teha seda koos noorusliku Eesti Kirikuga.

Rita Puidet