Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

1944. aasta suurpõgenemist ei unustata

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /


2020. aastal avati Puise rannas paadipõgenikele mälestuskivi. Suurel maakivil on Seaküla Simsoni loodud pronkskuju mere poole suunduvast emast ja tütrest. Kätlin Liimets.

19. septembril toimub riigikogu konverentsikeskuses traagilise sündmuse tähistamiseks rahvusvaheline konverents „Suurpõgenemine 1944 ja meie“.

Eelregistreerimine konverentsile on tänaseks küll lõppenud, aga sündmust on võimalik reaalajas jälgida üle videosilla. Otseülekande linki saab tellida aadressilt https://forms.gle/mifb7zmT4Mx2C2PV6.

Avasõnad ütlevad riigikogu Välis-Eesti toetusrühma esimees Tarmo Kruusimäe ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Ettekandjad on kõigist Balti riikidest, Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist. Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu peab ettekande „Põgenejad, kes nad olid?“. Ettekandega esinevad ajaloolane Lelde Neimane Lätist ja Juozas Banionis Leedust ning dr Jaak Rakfeldt USAst. Kuidas on sündmust kajastatud Eesti kooliõpikutes, sellest räägib ajalooõpetaja Madis Somelar. Eesti kirjanik Elin Toona Ühendkuningriigist saab vahendada isiklikke mälestusi, sest koos oma ema ja vanaemaga oli ta aastal 1944 üks paadipõgenikest. 

Pärast konverentsi toimub Rootsi-Mihkli kirikus mälestustahvli avamine.

Suurpõgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Seda on nimetatud ka paadipõgenemiseks, sest mindi peamiselt meritsi paatidega. Sõja jooksul põgenes Eestist umbes 80 000 inimest ning hinnanguliselt 9% neist hukkusid teel.

Eesti Kirik