Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Ülestõusnu tunnistajad

11.04.2012 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Ülestõusmispühad olid jüngrite jaoks ootamatud. Keegi polnud valmis selleks, et Jee­sus tõuseb surnuist üles.
Jüngrite põhituumik oli kohtunud Jeesusega ülestõusmise pühapäeval, kuid oli ka neid, kes polnud veel näinud ülestõusnud Issandat. Neil oli valida, kas uskuda kaasjüngrite sõna peale või mitte uskuda.
On loomulik, et nende hinges oli kahtlus. Mida peaks tähendama jutt Jeesuse surnuist ülestõusmisest? Kas ta on tõesti üles tõusnud?
Jüngrite kahtluse peale ilmutab Jeesus ennast neile. Nii saavad nende kahtlused lahenduse. Nad võisid veenduda, et Jeesus on üles tõusnud ja elav. See usk muutis nende elu ja pani neid elama uut moodi.
Jüngreid täitis rõõm, kui nad kohtasid Jeesust elavana. Argadest kahtlejatest said usutunnistajad, kes olid selle usu nimel valmis surma minema.
Meiegi elus on loomulik kahtlemine. Uskuda või mitte on sageli meiegi küsimus. Meie ei saa enam näha ülestõusnud Issandat silmast silma, nagu nägid esimesed jüngrid. Saame uskuda nende sõnade ja märtrisurma tõttu.
Kuid meie usk ei tulene mitte üksnes pühakirjast, vaid selle taustal on ka isiklik usuline kogemus, mille annab meile Püha Vaim. Jumal kuuleb ja aitab meid.
Ta annab vastused meie küsimustele ja kummutab kahtlusi. Meiegi võime seega oma eluteel kohtuda ülestõusnud Issandaga ning olla tema tunnistajaks.
Kaido Soom

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)