Südame kõne Jumalaga

Inimestevahelise suhtluse üks olulisemaid külgi on rääkimine. Teisele inimesele öeldud sõnad on selles maailmas üliväga olulised. Meie kõne teisele inimesele võib olla tuge andev ja julgustav, aga vahel ka muret tekitav, ning mõnedki sõnad võivad viia isegi une. Kuulujutud võivad teha halba kümnetele ja enamatele inimestele.
Sõnade pärast on sõditud ja jälle lepitud. Kõige halvemal juhul võivad inimesed nii suures tülis olla, et ei räägi teineteisega nädalaid ega ütle isegi mitte tere.
Kui nüüd sõnad, mida lausume teisele inimesele, on nii olulised, siis palju tähtsam on see, mida räägime Jumalale ja millest kõneleme Jumalaga. Jumalale võib rääkida kõigest, nii rõõmudest kui muredest.
Palve on inimese südame kõnelus Jumalaga. Siin tuleb osata nii rääkida kui ka kuulata, mida Jumalal on meile öelda. Ta kõneleb meile vastu pühakirja, elu, teiste inimeste ja südametunnistuse hääle kaudu.
Kui inimsuhtluses on kõnelemisest loobumine halva tähendusega, siis Jumalaga suhtlemisest loobumine võib esmapilgul tunduda kergem. Samas tagajärjed on sellel tunduvalt halvemad kui mõne inimesega suhtlemisest loobumisel. Palve annab elule sisu ja sihi. Seepärast kutsubki saabuv pühapäev meid üles palvetama: rogate – paluge.
Kaido Soom