13.–15. juulini peeti Valgas Usuteaduse Instituudi suvesessi. Suvesessil oli esmakordselt rektorina sama kooli vilistlane Randar Tasmuth, kes hindab kooli suvesesse seetõttu, et siin käiakse koos pereliikmetega. «Suhtlemine, lapsed, pered on lisaväärtus tavalisele akadeemilisele elule. Tavasessidel, kus tuleb täita kõrgeid nõudeid, ei jõuta sellise emotsionaalse ja osadusliku ...
Erastvere mõisa 555. aastapäeva ja samas paikneva Erastvere erihooldekodu 81. aastapäeva tähistamise pidustuste raames pühitseti ka kompleksi kuuluva kabeli kellatorn ja kell. 20. juulil kogunes Kanepi lähedal Erastvere järve kaldal asuvasse 250 aasta vanusesse mõisa aita, mis viimased kaks aastat on ümberehitatuna teeninud lähikondseid kabelina, pidulisi kaugelt ja lähedalt. Pühitsemistalituse viis läbi ...
7. juulil toimus Viru-Nigulas järjekordne, arvult kaheksas katoliiklaste palverännak Maarja kabeli juurde, millele olid osalema kutsutud ka teiste uskkondade esindajad. Protsessioon suundub Viru-Nigula luterlikus kirikus peetud pühalt missalt Maarja kabeli varemete juurde.Seekordsest palverännakust võttis väliskülalisena osa ka Katoliku Kiriku Rootsis piiskop Anders Arborelius Stockholmist. Kõigepealt koguneti Viru-Nigula ...
22. juuli on kiriku nimepäev viiele luterlikule kogudusele – Koeru, Kärla, Maarja-Magdaleena, Rapla, Ruhnu – ning Haapsalu õigeusukirikule. Kärla kirikus peeti sel pühapäeval kuldleeripüha, Rapla kogudus sõitis külla Maarja-Magdaleenasse. Ruhnu saarel tähistati uue kiriku 95. aastapäeva (vanal kirikul on vanust 363 aastat) ja külas viibis Gotlandi praost Erland Björklund, kes koos ...
Suvi ja laagrid on olnud lahutamatud riigikorrast olenemata. Kes täna kooli- või skaudilaagrisse ei mahu, saavad laagrimõnusid nautida koguduste pühapäevakoolilaagrites. Ja peetakse neid nii Saaremaal, Pärnumaal kui ka Võrumaal. Traditsiooniliselt on Tartumaa kaks luterlikku kogudust – Võnnu ja Maarja-Magdaleena pidanud ühiseid lastelaagreid Ahja (Kärsa) metodistikoguduse lastega. Eelmisel suvel oldi koos ...
XXI rahvusvahelise orelifestivali eel esitleti Niguliste kirikus Eesti Orelisõprade Ühingu väljaandel ilmunud kogumikku «XXI pilku orelile. Eesti orelikultuurist». Raamatus antakse ülevaade Tallinna rahvusvahelise orelifestivali ajaloost (Ivalo Randalu, Piret Aidulo) ning Eesti orelitest ja orelimeistritest (Ago Tint). Esitatud on Eesti kirikuorelite tähestikuline nimekiri, milles on andmed orelite suuruse ja ehitaja kohta ning ...
Sellesuvine Martin Luther Bundi eriväljaanne on pühendatud EELK 90. aastapäevale. Avasõnad väljaandes ütleb peapiiskop Andres Põder, kes tänab Bundi meie kirikule rasketel aegadel osutatud abi eest. Martin Luther Bundi president Claus-Jürgen Roepke nimetab Eesti arengut uskumatuks läbimurdeks, mis samal ajal mõjutab rahvastikku väga erineval moel. Tema sõnul on praegu luterlikul kirikul ...
15.–21. juulini toimus Eestis I rahvusvaheline suveakadeemia teemal «Saksa romantiline orelimuusika». Algus tehti Valgas unikaalsel Ladegasti orelil. Valgas on alguse saanud nii mõnigi orelimuusikaga seotud üritus, näiteks laste orelifestival 2005. aastal. Suveakadeemia meistrikursuste õpetaja oli Pieter van Dijk Hollandist, kes on Alkmaari linna organist ja sealse orelifestivali kunstiline juht. Alkmaaris on 300aastane ...
Esther de Waal Keldi palvemeel Allika kirjastus, 2007, 267 lk. Kui meiegi oleme osa saanud Hebriidi saartelt kogutud keldi palvetest («Keldi nägemus», 1999; «Keldi palved», 2003) Anu Raua tõlkes, siis nüüd on tegu raamatuga, mis selgitab keldi pärandit. Raamatu on tõlkinud Maret Kaik. «… keldi palveviis on palvetada kogu oma olemusega, jäägitult, nii et see hõlmab inimisiksuse ...
Muiste arvati, et Jumal elab mäe otsas. Kõrge mägi äratab aukartust, nagu on kohane Jumala eluasemele. Sinna üles jõudmine pole kerge, kuid see on koht, kus Jumal inimestega rääkis ja kus nemad said Temaga rääkida. Mäe otsas sai Mooses kümme käsku. «Issand, kes võib tulla külaliseks Sinu telki? Kes tohib elada Su pühal mäel?» laulis Vana Testamendi laulik. Kõrgel ...
Antud on kõigile osakesuures ja mõõtmatus ilmasrollijaotus ja kohakeväiksemas külas või linnas. Mõned meist juhivad vägesidteised on sõdurid rindelootavad täpsemaid juhiseidteades, need käsud on õiged. Antud kel palju, see teadagikandma peab raskemat koormatrõõmu on rohkem, kuid vigasidsuuri peab vältima hoolsalt. Daisy Lappard
Rapla, Tori ja Käina kogudus ning vaimulikud Mihkel Kukk, Tõnu Taremaa ja Argo Olesk. Samuti on eestpalves koguduste juhatuste esimehed Raivo Erm, Jüri Kask ja Küllo Jaanimägi. Issand Jumal, kosuta meid oma sõnaga, kingi meile juba siin maa peal seda rahu, milles maitseme ette Jumala rahva tulevast hingamisaega. Juhata oma Püha Vaimu läbi meie ettevõtteid selle maailma rahutuste keskele, et oleksime hoitud Sinu rahus ...
Eestpalves on Inglise kiriku Canterbury provintsi Portsmouthi piiskopkond ja piiskop Kenneth Stevenson. Palvetame Kairose misjoni- ja jüngerlusprogrammi eest. Palvetame ka Rootsi kiriku Stockholmi piiskopkonna ja piiskop Caroline Krooki eest. Palume, et Jumal annaks tarkuse ja meeleparanduse vaimu Rootsi kirikule, tema liikmetele ja töötegijatele. Eestpalveteemad ja viited piiskopkondade veebilehtedele leiab Internetist aadressil ...
Kirik ja kogudusMis on kogudus? Kas tõesti Maavalla Koda on ka koguduste hulka kuuluv? Mis on kirik? Kas sünagoog on kirik?Vastus on lihtne ja selge: miks mitte, kui nad ise seda soovivad, kes neid keelata saab. Anton Szandor LaVey, nn Must Paavst, lõi 1966. aastal isegi üleilmse Saatana Kiriku (Church of Satan), mille peakorter asub New Yorgis.1 Filoloogiliselt on kõik korrektne, sest Piibelgi räägib «saatana kogudusest» ...
Kõike korraga või süstemaatiliselt järjest ei loe keegi. Nii leidsin ka mina alles pärast artiklit «Klassika vajalikkus» (EK, 6. juuni) Oulu ülikooli geograafia ja juhitava urbanisatsiooni professori Jussi Jauhiaise monograafia «Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini» (Eesti Kunstiakadeemia, sine loco 2005). Selles monograafias on käsitletud ka Eesti arenguid, koguni eesti ...