Laulurikkaim koht oli Kuusalu

Eestlased on teada-tuntud laulurahvas. Ei saadud vaiki olla ka 1932. a juulis-augustis, mil kõikjal Eestis peeti rohkelt vaimulikke laulupäevi.
6.–10. juulini leidis aset Kristliku Üliõpilasliidu suvekonverents, millest võtsid osa ka Pärnu ja Tallinna Jaani noortekoguduse liikmed. Ettekandjate hulgas olid õpetaja H. Haamer, kes kõneles teemal «Kiusatus», ja praost H. Põld ettekandega «Kuidas loen ma Püha Kirja».
Jätkus suvine koorimuusika uputus. «Kõige laulurikkam koht Eestis», öeldi 1932. a juulis Kuusalu kohta. 3. juulil toimus siin koguduse päev. Esines ühendkoor, kuhu kuulusid Kuusalu koguduse, Üle-Eestilise Noorsoo Ühenduse Kuusalu osakonna, Hirvli rahvaraamatukogu ja Leesi Haridusseltsi koorid. Juhatas köster H. Mürk. Viimane hoidis taktikeppi ka 24. juulil toimunud Kuusalu kooride kontserdil.
Eriti paistis silma Kuusalu kirikukoor, kes oli tuntud ka iseseisvate ülesastumistega, kandes muu hulgas ette Händeli oratooriumi «Messias». Vaimulik kontsert oli Kuu­salus ka 10. augustil. Kirikus esinesid solistidena J. Jürgenson (Juhan Jürme) ja H. Oberg (Hugo Lepnurm) orelil, laulja K. Kuulbas ja viiuldaja R. Sturm.

Kroonprints kuulas peaproovi
3. juulil oli I vaimulik laulupäev Haapsalus. Juba varahommikul kostsid lossipargist kaunid vaimulikud laulud – toimus peaproov, mis meelitas kohale ka parajasti Haapsalus viibinud Rootsi kroonprintsi. Jumalateenistus toi­mus lossikirikus, kus külalistena teenisid Nõmme ja Mihkli õpetajad ning laulis Nõmme Rahu kiriku 30-liikmeline koor.
Laulupäev toimus lossipargis 19 koori osavõtul, kuhu kuulus 500 lauljat. Kahju, et mitte kõik Läänemaa kirikukoorid laulupäevast osa ei võtnud, kuid samas oli külaliskoore Tallinnast, Nõmmelt, Rakverest ja Türilt. Haigestunud August Topmani asemel juhatas Enn Võrk. Avasõna ütles Läänemaa praost, Martna õpetaja Haller.
Vägevalt kõlas ühendkoori ja orkestri esituses «Kõik taevad laulvad» ja Mikkola «Halleluja». Siis rääkis Nõmme pastor Eilart laulust, vaimust ja rahust. Järgnesid Beethoveni «Mu palve tõusku» ning Johan Tamvergi «Lootke, oh rahvad» ja «Õhturahu». Viimaseid juhatas autor, võites eriti tugeva aplausi. Lõpetuseks kõlas võimsalt «Oh võtkem Jumalat».
Laulupeo väärikaks lõpuks kujunes Haydni oratooriumi «Loomine» ettekanne lossikirikus, esitajaks Haapsalu Laulu ja Mängu Selts Heli Cyrillus Kreegi juhatusel. Ka nüüd oli kirik rahvast tungil täis.

Peeti vaimulikke laulupäevi
Samal päeval oli Paides Järvamaa IX laulupidu. Kohal oli 80 koori 2500 tegelasega, keda oli kuulama tulnud 5000–6000 inimest. Pidu oli suurimaid, mida siin peetud. Kell 6 hommikul kostis kirikutornist Paide orkestri vägev äratusmäng.
Vallimäel oli vabaõhu-jumalateenistus, millele järgnes vaimulik kontsert kirikus, kus esinesid pr Tõnisson Paidest soololauludega ning puhkpillimuusika seltsi Edu orkester ja Kaarli koguduse laulukoor Tallinnast.
3. juulil oli I vaimulik laulupäev Kosel. Muidugi leidis ka siin aset pidulik jumalateenistus, mida kaunistasid ühendkoori ettekanded ja soololaulud. Jutlustas Jüri õpetaja Aunver. Laulupidu ise oli kaunis looduses jõe ääres. Kõne pidas siin Kose õpetaja Jõgis.
Õpetaja Jõgise eestvõttel oli Kosel igal suvel kombeks pidada jumalateenistus neile, kelle leeriõnnistamisest oli möödas 50 aastat. Seekord toimus see 31. juulil. 50 aastat tagasi leeris käinuid ilmus altari ette 22, lisaks 40, kel leerist veelgi rohkem aega möödas, kahel neist juba 66 aastat.
24. juulil korraldas oma I vaimuliku laulupäeva Karksi. Siin oli asja hingeks üle kihelkonna piiride tuntud kirikumuusik Karl Tuvike.
Vigala laulupäeva organiseerimise oli oma õlule võtnud kohalik Vabadussõjas langenute mälestuse jäädvustamise komitee. Pidulikule jumalateenistusele kirikus järgnes vaimulik kontsert Tallinna Pauluse koguduse segakoori osavõtul õpetajamaja esisel laululaval.
24. juulil sai Palamusel kohaliku kirikunõukogu  korraldusel teoks III laulupäev. Registreeritud oli 25 segakoori 700 lauljaga ja 12 pasunakoori 200 mängijaga. Sel puhul aset leidnud kontsertjumalateenistusel esinesid segakoorid A. Rosenbergi ja A. Jaegeri juhatusel ning Kuremaa tuletõrjeühingu puhkpilliorkester O. Tamme juhatusel. Laulupeokoore juhatas Juhan Simm, pasunakoore O. Tamm. Peokõne pidas Ants Simm.
24. juulil tähistati Võnnu kiriku ja kihelkonna 700. aastapäeva, mille juhatas sisse pasunakoori äratusmäng kiriku tornist. Rahvast hakkas kirikusse voorima juba kell 5 hommikul. Üle kolme tunni kestnud pidulikul kontsertjumalateenistusel kirikus koori ja solistide osavõtul astus tervituskõnega üles piiskop J. Kukk, jutlustasid õpetajad Treuman ja Jalajas.
Jumalateenistusele järgnes põllumeeste seltsi aias kihelkonna vaimulik laulupäev, millest võtsid osa kõik kihelkonna koorid, lisaks külaliskoorid Tartu ülikooli ja Pauluse kogudusest, Otepää kirikukoor ja Räpina haridusseltsi koor – kokku 500 lauljat. Kõlas ka lastekoori laul.
14. augustil oli Hargla kirikus koraalipüha. Rahvast oli siingi murruna koos. Liturg oli õpetaja Maior, kes oma altarikõnes selgitas koraali tähtsust meie usuelus. Sisuka kantslikõne pidas Valga õpetaja Arnold Tammik, käsitledes inimese elu hällist hauani. Kõne vahel esines koor sobivate koraalidega, neid jätkus kontserdiossagi. Juhatas meie tuntumaid kirikumuusikuid Karl Tuvike, kes astus üles ka soololauljana.
Vaimulikud laulupäevad olid veel Rannus ja Paistus (17. juulil).

August Topmani juubel
10. juulil täitus prof August Topmanil 50. eluaasta. Sündinud oli ta kooliõpetaja pojana Rapla kihelkonnas Kabalas. 16aastaselt oli ta astunud Peterburi konservatooriumi, kus lõpetas prof L. Homiliuse oreli- ja prof J. Vitolsi kompositsiooniklassi. Dirigeerimises sai ta juhatust prof N. Tsherep­ninilt. Sisse seadis Topman end Tallinnas, kus aastal 1932 oli aktiivselt tegev organistina, koorijuhina ja pedagoogina.
Tema õpilaste hulgast võime leida peaaegu kõik meie tollased tuntumad organistid: Johannes Jürgenson (Juhan Jürme), Peeter Laja, Joosep Aavik, Paul Pressnikoff (Indra), ka Hugo Oberg (Lepnurm), kes parajasti tema juures õppis. Suurelt jaolt tänu temale tegutsesid Tallinna konservatooriumis oreliklass ja selle lisandina muusikateaduslik ühing Collegium Musicum.
Topmani initsiatiivil oli tekkinud Kirikumuusika Sekretariaat, mis lühikese aja jooksul oli toonud meie kirikumuusikasse suuremat edu kui kõik eelnevad aastakümned kokku. Tallinna Meestelaulu Seltsi ja Estonia Muusika Osakonna kooride juhina oli ta ette kandnud oratooriumid «Elias», «Loomine», «Simson», «Messias» jt.
Ta oli andnud lugemata hulga orelikontserte, juhtinud kirikumuusika õhtuid Raadio Ringhäälingus jne. Ehk nagu kirjutab Muusikaleht: «Vaevalt leidub meie muusikaelus viimase paarikümne aasta vältel silmapaistvat sündmust, kus A. Topman poleks juhtivalt tegev.»

Mitmesugust
Sisemisjoni seltsi nõrgamõistuslike laste kasvatusasutus Pärnu-Jakobis tähistas 28. augustil oma 35. aastapäeva. Pidulik jumalateenistus oli maitsekalt kaunistatud kohalikus kirikus, kuhu vihmale vaatamata kogunes palju rahvast. Algliturgia pidas Tallinna Jaani õpetaja Hasselbatt, jutluse ütles Varbla õpetaja Intelmann.
Pidulikkusele andsid oma osa laulukoor ja orkester, kes esinesid ka jumalateenistusele järgnenud aktusel. Lauluga «Las mind su külge köita» mälestati kasvatusasutuse asutajat praost W. Schultzi. Lauluga astusid üles ka kasvatusasutuse lapsed.
14. augustil pandi Tarvastu uuele õpetajamajale nurgakivi, mida toimetas õpetaja H. Laas. Osa ehitusmaterjale olid koguduse liikmed tasuta kohale vedanud. Samal päeval maeti kiriku kellalööja Johan Kask, kes oli kogudust teeninud 70 aastat.
Rahval on kombeks tähistada oma sünni-, nime- ja laulatuspäevi. 19. augustil tähistas Järvakandi ümbruse laialt tuntud ühiskonnategelane ja taluperemees Ernst Reinvalt paljude sõprade ja tuttavate ringis 50 aasta möödumist oma ristimisest. «Oma ristimispäeva pühitsemist pean ma tähtsaks eriti selle poolest, et just ristimise läbi olen ma võinud Jumala armu vastu võtta,» ütles juubilar.
13. augustil lahkus looja juurde emeriitköster Jaak Ronimois ja 31. augustil Kodavere köstri kt Leopold Altman.
Mati Märtin

Õiendus
Artiklis «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal» (EK nr 27/28, 20.6.2012) mainitud laulupäev Helmes ei toimunud mitte 24. juulil, vaid 24. juunil. Autor vabandab eksitava vea pärast.