Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Küsimusi rohkem kui selget arusaama

21.01.2004 | | Rubriik: Kirikuelu

Tallinna praostkonna sinodil arutati põhjalikult EELK uue põhikirja eelnõud.
Põhikirja eelnõu valmis vähem kui aastaga ja selle valmimisel oli suur puudus – ajapuudus –, nii ütles sinodile eelnõud tutvustama tulnud põhikirjakomisjoni liige Illimar Toomet.
1. juulil 2004 jõustub Eesti vabariigis uus kirikute ja koguduste seadus, mis eeldab muudatuste tegemist EELK kehtivas põhikirjas. Korralisel Kirikukogu istungjärgul aprillis tuleb uus põhikiri vastu võtta.
Uus on lakoonilisem
Illimar Toometi sõnul oleks hakkama saadud, kui olemasolevasse muudatusi teha, kuid nii Konsistoorium kui ka Kirikukogu on tunnistanud vajadust uue põhikirja järele. Uus põhikiri on senisest märksa lakoonilisem, küll kaasnab sellega mahukas rakendusotsus. Välja on jäetud senist põhikirja koormavad sisenormid (nt protokollide edastamine).
Sinodi saadikud said tutvuda põhikirja eelnõusse tehtud parandusettepanekutega. Uus põhikiri vaadati algusest lõpuni läbi. Arutelu oli asjalik ja esitati mitu arvamust ning ettepanekut. Heiki Arike arvas, et põhikiri sisaldab dilemmat, olles ühelt poolt riigimääratluslik ja teiselt poolt teoloogiline dokument. Ove Sander rõhutas, et teoloogiat ei tohi välja jätta.
Peatükis «Vaimulikud» juhtis Toomet tähelepanu sellele, et ühe koguduse vaimulik ei saa tulevikus kuuluda teise koguduse juhatusse ega nõukogusse. Küsimusele, miks on vaja praosti ametiaega lühendada, vastas Toomet, et nii saaks eri ametite valimisi ühtlustada. Ta lisas, et parandusettepanekuna on esitatud pikendada praosti ametiaega 5–6 aastani. Otsuse langetab Kirikukogu.
Praostkond kaotab iseseisvuse
Uus põhikiri näeb ette, et praosti ei valita enam praostkonna sinodil, viimane vaid kinnitab või ei kinnita peapiiskopi esitatud kandidaadi. Miks nii? Teatavasti kaotab kirikute ja koguduste seaduse jõustumisel praostkond juriidilise isiku staatuse ja muutub edaspidi kirikuvalitsuse osakonnaks.
See eeldab praosti ja peapiiskopi head läbisaamist – küsimus, mis paljudele peavalu teeb –, kas praostist saab peapiiskopi käe pikendus? – on siin lahenduse leidnud.
Vajadus abipraosti valimise üle sõltub paljuski konkreetsest praostkonnast ja praostist. Näiteks Gustav Piir ütles, et Tallinna praostkonnas on tema ja abipraost Tiiu Hermati vahel eri töövaldkonnad jagatud ja see töötab väga hästi. Samas Ove Sander, olnud Võru abipraost, leidis, et see amet ei õigustanud ennast.
Kui praostkonnad muutuvad konsistooriumi osakondadeks, kes hakkab siis nende majandusasju ajama, kes palku maksma, kes pangaga suhtlema, kes töötajaid tööle võtma ja lahti laskma, kas praegused töölised vallandatakse? Need on küsimused, mis ootavad vastust.
Tõenäoliselt muutub praostkonna ja konsistooriumi vaheline suhtlus palju tihedamaks. Illimar Toomet selgitas, et kui tööandja muutub, siis see vallandamist esile ei kutsu, inimese jaoks muutub lihtsalt palga maksja.
Assessorid ei kuulu Kirikukogusse
Elavat arutelu tekitas kirikukohtu muutus üheastmeliseks. Jüri Ehasalu märkis õigustatult, et õigusmõistmise üks vanemaid postulaate on edasikaebamise võimalus. Eesti riigil on kohus kolmeastmeline. Küsimus on siin õiguskindluses, demokraatias.
Peapiiskop Jaan Kiiviti ütluse, et esimene aste oleks konsistoorium, pareeris Jüri Ehasalu väitega, et kui kaevatakse konsistooriumi peale, siis see ei ole enam esimese astme kohus.
Uus põhikiri näeb ette vähendada nende Kirikukogu liikmete arvu, kes sinna seni ameti tõttu kuulusid. Tulevikus ei ole assessorid enam Kirikukogu liikmed; juhul kui nad on ka praostid, siis muidugi. Kirikukogust arvatakse välja ka E.E.L.K. esindajad, Tallinna Toomkoguduse õpetaja jt.
Kirikuvalitsuse liikmete väljaarvamise kohta tekkis mitu arvamust. Ühest küljest ei peaks tõesti seaduse täideviijad kuuluma seaduse andjate hulka, kuid teisest küljest on EELK ikka ühiskonna kokkusurutud mudel (J. Kiivit) ja ei saa oma struktuuri üles ehitada riiklikku järgides.
Problemaatiliseks peeti piiskopliku nõukogu liigset sõltuvust peapiiskopist (kuid tegu on ju piiskopi nõuandjatega!), küsimusi tekitas Õpetajate Konverentsi staatus, õieti selle väljajätmine põhikirjast.
15aastaselt koguduse elu korraldamas
Mida teha siis, kui konsistoorium kasutab oma õigust tühistada mõni sinodi otsus? Siis antakse võimalus sinodil otsus uuesti läbi vaadata. Kui aga sinod jääb endale kindlaks, mis siis? Leiti, et sel juhul võib konsistoorium pöörduda Kirikukogu poole.
Kui koguduse liikmeks saab 15aastane konfirmeeritu, siis kas ta kohe ka täiskogu liikmeks saab, kas ta võib olla valitud kohe juhtorganitesse? Peapiiskop arvas, et konfirmatsioon ja täiskogu liikmeks olek peaks olema omavahel lahti võetud. Iseasi on, kas värskelt leeriõnnistuse saanud 15aastased tahavad koguduse juhtimisse nii kangesti kohe sekkudagi.
Kas armulaua nõue peaks olema liikmelisuse üks määrajatest, kuidas talitada nendega, kes kogudusest lahkuvad, või kes EELKst lahkuvad, kuidas üldse liikmelisust hinnata? Kas jätta uks praokile sellele, kes islamiusku läks? Palju küsimusi ja palju arvamusi tekitas uue põhikirja arutelu Tallinna praostkonnas nagu arvatavasti mujalgi. Mõne lähema kuu jooksul peab põhikiri olema sellises vormis, et selle järgi EELK kui suurim vabatahtlike organisatsioon Eestis tegutseda saaks.
Tiiu Pikkur

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)