Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Kristlase vabadus

12.10.2011 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Vahel arvatakse, et kristlase elu koosneb üksnes piirangutest, käskudest ja keeldudest. Sellise arvamuse on kujundanud ilmselt ühiskond, arvates, et usk on üksnes reeglite kogu. Ning selliste piiride seadjad arvavad täpselt teadvat, milline on üks õige kristlane.
Olen kohanud inimesi, kes siiralt arutlevad, kas televiisori vaatamine on patt, kas tantsimine on patt, kas lühikese seelikuga tänaval liikumine on sobimatu. Nii pannakse inimene hõlpsalt käskude-keeldude ikkesse. Tegelikult tähendab usk midagi vastupidist.
Usk tähendab vabadust. Usk Kristusesse vabastab inimese oma elu rajamisest enda tegude, tavade ja teiste inimeste arvamuse najale. Jumalalaps tajub ise, mis on õige ja mis väär, ning teised inimesed ei saa teda selles mõjutada.
Kristus vabastab oma järgijad inimeste seatud piirangutest, kuid seob neid tõe ja armastusega. Kristuse armastus annab suuna kristlase elule, tegudele ja valikutele.
Jeesuse järgija selles maailmas tajub, kus lähevad piirid lubatu ja lubamatu vahel. Ta ei vaja ettekirjutusi telerivaatamise, tantsimise või seeliku pikkuse kohta: ta mõistab ise, mis on sobiv ja mis sobimatu. Ning täiesti vabatahtlikult jätab jumalalaps vahel mõne lubatud asja tegemata selleks, et teistel oleks parem.
Nii ei arvesta kristlane siin maailmas mitte üksnes iseendaga, vaid kõigi teistegagi. Ta ei kasuta vabadust kurjasti, vaid teistele inimestele head tegemiseks.
Kaido Soom

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)