Killuke valgest laigust kaardistatud

Jõulude eel astus Tartust toimetusest läbi Jüri Trei välisministeeriumist ja jättis meile kingituseks ühe väärt raamatu.

Nägusas kujunduses, tugevas köites ning korrektses sisus jõudis aasta viimasel veerandil trükimusta Eesti Välisministeeriumi kulu ja kirjadega teos, mis on kindlasti abiks Eesti ajaloo huvilistele, kitsamalt 1918–1991 raamesse jäävast Eesti välispoliitikast huvitatutele.

Uus leksikon annab ülevaate välisministeeriumi tegevusest ja välisesindustest ülaltoodud perioodil ning ministeeriumi likvideerimisest 1940. aasta suvel ning Eesti esindajatest eksiilis. Biograafiline leksikon on varustatud mitme lisaga.

Koostajate grupi initsiaatoriks olnud ministeeriumi nõunik Jüri Trei kinnitas Eesti Kirikule, et töö maht ning aeg kasvas reaalsuses mitmekordseks võrreldes algselt plaanituga. «Arvasime, et saame materjali kokku poole aastaga, aga kulus kolm aastat,» ütles Trei. «Allikmaterjalina polnud võimalik usaldada seni ilmunud teatmeteoseid. Näiteks leidsime järjepanu vigu «Eesti entsüklopeediast», mitme isiku andmetes on seal vigu. Me ei saanud automaatselt midagi kasutada, tohutu aeg ja energia läks kontrollimisele.»

Trei sõnul võttis raamatu koostamine, mida tehti vabast ajast ja tahtest põhitöö kõrvalt, aega üle kolme aasta, ent tulemusega võib nii tema kui mitme kriitiku hinnangul rahule jääda. Ka põhieesmärk – anda teos välja Eesti Välisministeeriumi 88. sünnipäevaks – sai auga täidetud.

«Paljude silmapaistvate Eesti diplomaatide saatus oli teadmata, puudusid isegi andmed, kas nad olid okupatsioonide käigus vangistatud, hukatud või siis pääsenud läände. Neist andmetest tundsid puudust nii välisministeerium kui ka välisesindused, sest üha enam hakati huvi tundma oma ajaloo ja endiste töötajate vastu,» loetletakse eessõnas raamatu koostamise põhjusi.

Samas nenditakse, et vabariigi algusaastate puhul oli keeruline määratleda, kes töötas diplomaatilisel ametikohal, kes mitte. Sageli ei olnud nimelt välismaal Eesti huvide eest seisnud isikud ametlikult välisteenistuse palgal. Samuti oli raske eristada aukonsuleid ja ametikonsuleid. Isikute valikul sai määravaks töötamine välisministeeriumis või välisesinduses diplomaatilisel ametikohal välisministeeriumi lähetusega.

Leksikoni ei ole võetud Nõukogude Venemaa ja Ukraina territooriumil töötanud Eesti Kodakondsuse Kontroll-Opteerimise Komisjoni liikmeid, kes hiljem ei olnud seotud välisteenistusega. Järgides Eesti Vabariigi järjepidevuse põhimõtet, leiavad leksikonis tutvustamist küll läände siirdunud ning eksiilis tööd jätkanud diplomaadid.

Leksikonis on antud Eesti diplomaatilises teenistuses olnud isikute täpne sünni- ja surmaaeg, nende haridus- ja teenistuskäik, kuuluvus üliõpilasorganisatsioonidesse, parlamentaarne ja poliitiline tegevus, kuulumine eesti ja/või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, samuti leiavad märkimist neile annetatud Eesti ja välisriikide riiklikud au- ja teenetemärgid.

Leksikonis on koostajate sõnul tuginetud meetrikaraamatute andmetele, kui see aga ei osutunud võimalikuks, siis usaldati isiku omakäeliselt kirjapandud või sugulastelt saadud andmeid. Sünnikoht on esitatud isiku sünniaegse administratiivse jaotuse järgi. Surmadaatumi puhul tugineti teatmeteostele, Eesti Represseeritute Registri Büroo, siseministeeriumi rahvastikuregistri büroo ja kalmistute andmebaasidele, ajakirjanduses ilmunud surmateadetele ning sugulastelt saadud teadetele. Paraku ei ole mitme isiku puhul siiski õnnestunud surmaaega ega -kohta tuvastada.

Oluliselt lisavad raamatule kaalu väärtuslikud lisad: Eestile olulised välispoliitilised sündmused käsitletaval perioodil; Eesti Vabariigi de jure tunnustamine; riigipeade, valitsusjuhtide ja välisministrite loetelu; Eesti saatkondade personal ja Eesti aukonsulid riikide kaupa.

Biograafilise leksikoni tiraa˛ on väike, lõviosa sellest on läinud kingitusteks ja raamatukauplusest pole mõtet teost otsida. Huvilistele olgu aga viidatud, et materjal ripub üleval Eesti Välisministeeriumi kodulehel ning on kõigile kättesaadav.