Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kihelkonnapäevad teevad kiriku omasemaks

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Kihelkonnapäevade tavale Juurus, nõnda võib pärast viiendaid kihelkonnapäevi öelda, pandi alus 1999. aastal.Kihelkonnapäevade tavale Juurus, nõnda võib pärast viiendaid kihelkonnapäevi öelda, pandi alus 1999. aastal.
Põhijõuna alustasid kohalike omavalitsuste toetusel Mahtra
Talurahvamuuseum ja rahvamaja, kellega liitus tollane koguduse õpetaja
Jüri Bärg.
Muuseumi ja rahvamaja juhatajad on tänini päevade toimkonnas, kuhu on
kuulunud veel kohaliku omavalitsuse kultuurinõunik, gümnaasiumi eesti
keele õpetaja,  Mahtra Rahvakooli esindaja ja  vallavanemad
kahest tervikuna kihelkonda kuuluvast vallast. Abilised on aidanud
korraldada külapäeva ja heategevuslaata.
Toimkonna juhiks on kujunenud kohalik kirikuõpetaja, kes siinmail, aga
tegelikult kogu Eestis ikkagi kujundab ajaloo ja haldusreformide kiuste
tervikut, mille juured ulatuvad rohkem kui tuhande aasta taha.
Koguneti Kuimetsa
Päevad algavad tavaliselt reede õhtul palvuse ja kontserdiga kirikus,
sedapuhku esitati koos ansambliga Vara  vaimulikke laule nii
kristlikus kui ka muinasarusaamas.
Laupäev on külapäev, tänavu Kuimetsas. Algas piduliku avamisega, kõned
ja tervitused, ja jätkus konverentsiga Kuimetsa ajaloost, karstialadest
ja kohalikust pärimusest. Konverents toimus Kuimetsa spordihoone suures
saalis, kuhu oli välja pandud kohaliku rahva jahitrofeede näitus,
käsitööd, fotod talurahvamuuseumi kogust. Konverentsi teises osas
kuulati kohalike mälestusi ning rahvas sulas ühiseks pereks.
Pärast sööki tehti ühine sõit Kuimetsa karstialadele, kohta, kus
rüütlivägi sõjakäigul Harjusse suitsetas karstikoobastest välja sinna
peitunud elanikud ja hukkas need, sellest ilmselt pajatab juba Henriku
kroonika XIII sajandist (hukatute arv küünib ilmselt liialdatult
tuhandeni).
Ümber kiriku
Pühapäev on kirikupäev – ühe kriitiku hinnangul kipuvad kogu
kihelkonnapäevad olema liiga kirikukesksed –, mis algas surnuaiapühaga
nii luteri kui õigeusu kalmistul. Seejärel toimus armulaud kirikus
(õigeusu kirik on nõukogude perioodil lagastatud ja räämas, sestap on
kadumas ka kogudus – piirdutakse üksnes surnuaiapüha teenistusega).
Keskpäeva ilmestas heategevuslaat (alates reede õhtust kuni pühapäeva
õhtuni toimusid pea kõik tegevused eesmärgiga koguda raha Juuru kiriku
oreli restaureerimise toetuseks) kiriku kõrval platsil, kus kihelkonna
eri paikadest ja väljastpoolt oli tuldud pakkuma käsitöid, raamatuid,
vajalikke tarbekaupu. Kirikaias toimusid lasteüritused, näidendi
ettekanne, klaasimaaling jms.
Kihelkonnapäevade tipphetkeks kujunes Juuru koguduse õpetaja Jüri Bärgi
(õpetaja aastail 1988–1999) jutlusekogu esitlus koos konverentsiga,
mille pealkiri on võetud 1. Moosese raamatust, Loomislugudest: «Ja JHWH
Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma» (1Ms
2:15). Samast on ka jutlusekogu pealkiri «Hoida ja harida».
Jüri Bärgist mõeldes
Konverentsi avas filmilõik Jüri Bärgi ettekandega Uku Masingu aasta
konverentsilt 1999. aastal Raikküla põhikoolis, mille oli filminud Vallo Kepp.
Esimene ettekanne Marko Tiituselt (Juuru koguduse õpetaja
2000–2005) «Aedniku ülestähendusi 1988–1998, koguduse suuliste
aastaaruannete põhjal» visandas pilti Jüri Bärgist hingekarjasena,
kelle tähelepanekud inimestest ja meid ümbritsevast on sügavutiminevad
ja südantliigutavad lugemised tänini, nõnda nagu üle saja aasta varem
pea sarnase nimega õpetaja Bergi sulest.
Teine ettekanne peapiiskop emeeritus Jaan Kiivitilt
«Mälestuskilde Jüri Bärgist» tõi esile lihtsaid inimlikke seiku
kohtumistest Jüriga, tema tööst Tallinna Püha Vaimu kiriku juures,
karismaatilisust ja oskust suhelda väljaspool kirikumüüre, sõnastada
kristlikku õpetust üldinimlikult nõnda, et see haaras hoopis teises
traditsioonis kasvanud noori, boheemlasi ja muid santlaagreid (Jüri
lemmikväljend muidusööjate kohta).
Kolmas ettekanne «Maailmast ja «maailmast»» Tartu Ülikooli õppejõult Anne Kullilt,
Jüri Bärgi healt tuttavalt, keskendus vägivalla ja vägivallatuse
teemale. Avasõnades ütles Anne Kull, et tõenäoliselt need mõtted
meeldiksid Jürile, kes samuti oli vägivallatuse aatleja ses mõttes, et
ei tahtnud teha koostööd institutsioonidega – süsteemiga (ettekandja
arvates sobiks UT sõna «kosmos» – «maailm» tõlkida ka «süsteem»), kelle
varjatud deviisiks oli valitseda vägivalla abil, arvestamata inimesega.

Neljandaks tutvustas Tiit Pädam lühidalt jutlusekogu toimetamise
ja trükkijõudmise käiku. Konverents lõppes palvusega Jüri Bärgi haual
Juuru kirikaias. Päeva jäi lõpetama heategevuskontsert Ines Maidre, Eugen Simson-Valtin, Toomas Trass, Kristel Aer, Pirjo Levandi esituses.
Jää sulab
Kihelkonnapäevade toimkond istus taas koos 1. augustil. Allakirjutanule
meeldis ühe toimkonnaliikme mõte, et kihelkonnapäevadega on talle
saanud kirik kodusemaks, jää on hakanud sulama.
Eks see olegi üks peamisi eesmärke: tunda end ühe perena selle
kihelkonna mail ja saada aru, et kirik pole vaenlane ega võõras, vaid
tahab sama, mida igaüks sisimalt: armastust ja hääolemist.
Kihelkonnapäevade toimkond tänab  Marko Tiitust, kes on olnud
pikka aega siinsete päevade korraldamise juures ja andis häid mõtteid
ka nende päevade läbiviimiseks. Jumala õnnistust kõigile!